Hapuvadaku väärindamise võimalused

Abstract

Töö eesmärkideks olid:  ülevaate koostamine hapuvadaku töötlemisest, selleks kasutatavatest tehnoloogiatest ja neutraliseerimiseks sobilikest ainetest.  Selgitada hapuvadaku neutraliseerimisvõimalusi, sellega kaasnevat materjalikulu ja pH dünaamikat ning tuletada hapuvadaku neutraliseerimisprotsesse kirjeldavad rakenduslikud mudelid.  Uurida neutraliseerimiseks kõige sobilikuma aine mõju ultrafiltreeritud vadaku permeaadi ja retendaadi tuhasisaldusele. Töö kirjanduslik osa annab ülevaate vadaku tüüpidest ja koostisest, vadaku tekkimise mahtudest Eestis ja sellega seonduvatest probleemidest. Käsitletakse ka vadaku töötlemise tehnoloogiaid. Eksperimentaalosas käsitleti hapuvadaku neutraliseerimist toidu lisaainetega ja toidulisandites lubatud ainetega. Katseliselt selgitati välja ultrafiltratsiooni mõju neutraliseeritud ja neutraliseerimata vadaku happesusele ja mineraalainete sisaldusele retendaadis ja permeaadis. Eksperimentaalosa tulemustest võin järeldada, et sobivaimateks aineteks vadaku neutraliseerimisel on naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid. Vähese lahustuvuse tõttu on ebasobivateks neutraliseerijateks kaltsiumhüdroksiid ja magneesiumtsitraat. Lahustumatute aineosakeste lahusesse jäämine võib tekitada edasisel töötlemisel probleeme. Ainete erikulude võrdluses on kõige efektiivsemaks neutraliseerijaks naatriumhüdroksiid. Ultrafiltreerimise katses selgus, et ultrafiltratsioonil ei ole märkimisväärset müju vadaku tuhasisaldusele, kuid neutraliseerimine enne ultrafiltreerimist tõstis mineraalainete sisaldust-

The aim of this thesis is to make a review of technologies that are used for acid whey processing and the substances used for neutralization. Also, to explain opportunities for neutralization, the material costs that come with it and to derive models which describe the neutralization processes for acid whey. In addition to study the effect of ultra-filtered whey permeate and retendate with the most suitable neutralizing agent. The literature overview gives an insight of the types and composition of whey, the emergence of whey amounts in Estonia and problems associated with it. Also, an overview of technologies used for whey processing is included. In the experimental part of the thesis neutralization experiments were carried out with food additives and the effects of neutralization and ultrafiltration were explained for acid whey ash content. In conclusion the results of the experiment showed that the most suitable substances for neutralizing acid whey are sodium hydroxide and potassium hydroxide. Due to the low solubility calcium hydroxide and magnesium citrate are not suitable for neutralization, because the insoluble particles of the substance may cause problems in further processing. Comparing the consumption of the substances, the most appropriate neutralizer is sodium hydroxide. The study also showed that ultrafiltration does not have a significant effect on the ash content in the whey, but neutralization before ultrafiltration increased the mineral content.