Show simple item record

dc.contributor.advisorKärt, Olav
dc.contributor.advisorLing, Katri
dc.contributor.authorJaakson, Hanno
dc.date.accessioned2012-11-12T08:39:47Z
dc.date.available2012-11-12T08:39:47Z
dc.date.issued2012
dc.identifier.isbn978-9949-484-58-4
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/794
dc.description.abstractPancreatic insulin secretion and tissues resistance to insulin are considered to be essential factors controlling glucose and lipid metabolism post partum. In addition to genetic factors, body condition affects the development of insulin resistance. The aims of present thesis was to compare blood insulin and metabolite responses following intravenous glucose infusion during the period of NEB in Estonian Holstein (EH) and Estonian Red (ER) cows, to examine blood glucose and insulin responses in relation to BCS and milk yield and to investigate effects of pre partum concentrates feeding level on post partum intake, production performance, energy balance and metabolic, and hormonal status in EH cows. BCS at calving was lower in EH compared to ER, indicating differences in energy and nutrient partitioning in the breeds: EH cows, as high producers, appear to be less efficient at restoring fat stores before the next lactation cycle compared to ER. BCS was also lower at the time of the GTT and NEFA mobilization from adipose tissue higher in EH indicating to a tendency towards more intensive basal lipolysis in adipose tissue in this breed. Blood glucose and insulin responses during the GTT were different in breeds. Less pronounced glucose-induced insulin response in EH was associated to slower glucose disappearance, indicating diminished pancreatic insulin secretion capacity and supposedly reduced uptake of glucose by peripheral tissues in EH. Reduced insulin response and reduced uptake of glucose by tissues in EH breed could be mediated by higher basal lipolysis. In ER TG concentration during the GTT was largely unchanged, while in EH it decreased. We suggest that in ER cows the balance between insulin-stimulated plasma TG clearance and re-synthesized TG release from the liver persisted but in EH cows it did not. Decrease in blood TG concentration during the GTT could be attributed to less intensive re-synthesis and release of TG from the liver of the EH cows, hereby adverse influence of higher basal NEFA, reducing lipogenic effect of insulin in the liver, and possibility of more pronounced hepatic lipidosis, indicated by higher NEFA:cholesterol ratios in EH cows, could play a role. Relationships between GTT characteristics and BCS measurements were different in breeds, whereas in EH they reflected the relationships mainly for cows with an optimal BCS at calving, in comparison to thin cows, while in ER breed mainly for comparisons between cows with optimal BCS and over-conditioned cows. Found relationships indicate to weaker glucose-induced insulin response in thin cows for EH and lower blood glucose disappearance in over-conditioned cows for ER, suggesting more impaired insulin function in cows, being either thin or over-conditioned at calving. Proper feeding regimen could help to overcome the negative effect of suboptimal BCS in EH breed. Increasing proportion of concentrates in ration fed two weeks pre partum increased post partum DMI, improved milk components synthesis and reduced lipomobilization; however, did not improve EB, indicating that high-producing cows are likely to utilize the extra-energy to increase their milk production rather than to maintain their energy status.en_US
dc.description.abstractKäesoleva väitekirja eesmärgiks oli, rakendades uurimismeetodina glükoosi tolerantsi testi (GTT), võrrelda insuliiniresistentsust eesti holsteini (EHF) ja eesti punast tõugu (EPK) lehmadel, uurida insuliiniresistentsuse seost toitumushinde ja selle muutusega ning piimatoodanguga ja välja selgitada poegimiseelse söötmistaseme mõju laktatsiooni alguse piimatoodangule, energiabilansile ja varulipiidide mobilisatsiooni ulatusele EHF tõul. GTT järgse Insuliinivastuse ulatus ja glükoosi kontsentratsiooni stabiliseerumise kiirus oli tõugudel erinev. EHF tõul oli insuliini kontsentratsiooni tõus väiksem ja glükoosi kontsentratsiooni langus omakorda aeglasem. Seega on EHF tõul pankrease insuliini sekretsiooni võime madalam ja glükoosi perifeersetesse kudedesse sisenemise ulatus väiksem, mille üheks põhjuseks võib olla kõrgem NEFA basaalkontsentratsioon. EPK tõul vereplasma triglütseriidide (TG) kontsentratsioon GTT ajal praktiliselt ei muutunud, EHF tõul langes. Insuliin stimuleerib lipoproteiini lipaasi aktiivsust rasvkoes, mis viib plasma TG kontsentratsiooni vähenemisele; samas intensiivistub insuliini toimel maksas rasvhapete re-esterifitseerimine TG-ks, mis omakorda sekreteeritakse tagasi verre. Seega EPK tõugu lehmadel olid GTT ajal eespool mainitud, insuliini taseme tõusust stimuleeritud protsessid omavahel tasakaalus, EHF tõul mitte. Põhjuseks võib siin olla asjaolu, et EHF tõul oli TG resünteesi ja sekretsiooni intensiivsus maksas võrreldes EPK tõuga väiksem. Viimane võib omakorda olla tingitud intensiivsemast lipolüüsist ja kõrgemast vere NEFA kontsentratsioonist EHF tõul, mis pärsib insuliini lipogeenset toimet maksas. Poegimisaegne toitumushinne oli EHF tõul madalam, mis näitab, et suurema toodangupotentsiaaliga holsteini tõugu lehmad ei suuda enne järgmist laktatsiooni punase tõuga samavõrra efektiivselt oma kehavarusid taastada. Ka GTT ajal oli toitumushinne madalam EHF tõugu lehmadel, samas kui vereplasma NEFA basaalkontsentratsioon oli neil sel ajal kõrgem. Seega on lipolüüsi intensiivsus EHF tõul võrreldes EPK tõuga suurem. Toitumushinde seosed GTT karakteristikutega olid tõugudel erinevad. EHF tõul oli nõrgem insuliinivastus seotud madalama toitumushindega, EPK tõul aeglasem glükoosisisalduse stabiliseerumine kõrgema toitumushindega. Seega võrreldes optimaalses toitumuses lehmadega oli insuliiniresistentsus enam väljendunud ala- ja ületoitumuses lehmadel. Sobiva söötmisstrateegiaga on võimalik vähendada alatoitumusest tulenevaid negatiivseid mõjusid. Kõhnade lehmade ratsioonis jõusööda osakaalu suurendamine enne poegimist suurendas poegimisjärgset söömust ja piima komponentide sünteesi ning vähendas varulipiidide mobilisatsiooni võrreldes poegimiseelselt optimaalses toitumuses olevate lehmadega, kelle ratsioonis oli jõusööda kogus väiksem. Samas ei parandanud jõusööda osatähtsuse suurendamine poegimisjärgselt energiabilanssi, mis näitab, et suuretoodangulised lehmad suunavad täiendava energia- ja toitainete voo pigem piima komponentide sünteesile kui kehavarudesse.en_EST
dc.publisherEesti Maaülikoolest
dc.subjectinsuliiniresistentsusEST
dc.subjectainevahetusEST
dc.subjectlipiidide ainevahetusEST
dc.subjectlehmadEST
dc.subjectpiimakariEST
dc.subjecttoitumusEST
dc.subjectpiimajõudlusEST
dc.subjecteesti punane veisEST
dc.subjecteesti holsteini veisEST
dc.subjectdissertatsioonidEST
dc.titleInsulin resistance in dairy cows in reference to breed, body condition and milk yielden_US
dc.title.alternativeInsuliiniresistentsusest piimalehmadel ja selle seostest tõu, toitumise ja piima toodangugaen_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2012-12-13
dc.type.qualificationnamePhD


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record