Atoopilise dermatiidi diagnoosiga saksa lambakoerte ja prantsuse buldogite kliiniliste tunnuste võrdlus

Abstract

Koerte atoopiline dermatiit on multifaktoriaalne, krooniline põletikuline nahahaigus, mille kliinilist väljendust mõjutavad looma geneetiline taust, keskkond, erinevad allergeenid ja seisundi halvendavad tegurid. Atoopilise dermatiidi etioloogia ei ole siiani päris selge. Arvatakse, et see tekib geneetiliste ja keskkonnategurite koosmõjul, mis viib nahabarjääri terviklikkuse häireni, immuunsüsteemi düsregulatsioonini ja naha mikrobioomi düsbioosini. Koerte atoopiline dermatiit on tõulise eelsoodumusega haigus ning on kirjeldatud erinevad fenotüübid. Selle primaarne kliiniline tunnus on sügelus, mille tagajärjel tekivad nahakahjustused ja sekundaarne infektsioon. Käesoleva uuringu eesmärk on kirjeldada ja võrrelda atoopilise dermatiidi kliinilisi tunnuseid saksa lambakoertel ja prantsuse buldogitel ning uurida, kuidas koeratõu iseärasused mõjutavad nende avaldumist. Uuringus osales 30 koera, kellele oli pandud atoopilise dermatiidi diagnoos Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikus ajavahemikus 2017-2022. Andmete töötlemiseks ja statistiliseks analüüsiks kasutati Microsoft Excelit ja statistikatarkvara R. Uuringu käigus selgus, et kõige levinumad atoopilise dermatiidi tunnused mõlemal tõul olid sügelus, erüteem, karvakadu, koorikud, hüperpigmentatsioon ja lihhenifikatsioon. Esmased kliinilised tunnused tekkisid statistiliselt oluliselt varem prantsuse buldogitel. Sügeluse intensiivsust mõlemal tõul hinnati kui mõõdukat. Statistiliselt lõputöö käigus vaadeldud kliiniliste tunnuste (sh otiit ja oftalmoloogilised tunnused) esinemissagedus tõust oluliselt ei sõltunud, kuid siiski oli kahe tõu vahel märgata mõningad erinevused. Nii esines erinevalt buldogitelt saksa lambakoertel kõõma, tuhmi karvkatet ja ebameeldivat lõhna ning püotraumaatilise dermatiiti ja kallust, mille põhjuseks võib pidada tõulisi iseärasusi, sh karvkatet. Ka atoopilise dermatiidi kliiniliste tunnuste leviku muster koerte kehal (v. a. sügelus ja erüteem) oli erinev, nt prantsuse buldogitel esinesid tunnused näo- ja ninavoltides ning sabavoldis, pealael ja turjal. Lõputöö tulemusena selgus, et tõulised iseärasused mõjutavad haigustunnuste tekkimise vanust, nahakahjustuste leviku mustrit kehal ja karvkatet. Arvestades valimi väikest suurust ja tunnuste väiksest esinemissagedust ei olnud aga võimalik anda statistiliselt usaldusväärset hinnangut kahe tõu kliiniliste tunnuste erinevustele.

Atopic dermatitis in dogs is a multifactorial, chronic inflammatory skin disease. The clinical expression of this disease is affected by the genetic background of the animal, the environment, various allergens and exacerbating factors. Etiology of atopic dermatitis is still not entirely clear. It is thought to be caused by a combination of genetic and environmental factors that lead to skin barrier defects, immune dysregulation and dysbiosis of dermal microbiome. Atopic dermatitis in dogs is a predisposed disease therefore different phenotypes have been described. Its primary clinical sign is pruritus, which could lead to skin lesions and the secondary infection. The purpose of this study is to describe and to compare the clinical signs of atopic dermatitis in German Shepherds and French Bulldogs and to examine how breed characteristics affect their manifestation. The study involved 30 dogs who were diagnosed with atopic dermatitis in the Small Animal Clinic of Estonian University of Life Sciences in the years 2017-2022. Microsoft Excel and statistical software R was used for data proceedings and analysis. It appeared that the most common signs of atopic dermatitis in both breeds were pruritus, erythema, hair loss, crusts, hyperpigmentation and lichenification. Statistically the initial clinical signs developed significantly earlier in French Bulldogs. The intensity of the pruritus in both breeds was rated as moderate.There was some difference but no clear dependance of frequency of manifestation of observed clinical signs of the two breeds (including otitis and ophthalmic signs). Unlike French Bulldogs, during the observation of German Shepherds there was evidence of dandruff, dull coat, unpleasant odor, pyotraumatic dermatitis and callus, which can be attributed to breed features, including differences of coat intensity and characteristics. Also the distribution of clinical lesions (excluding pruritus and erythema) was different. For example French Bulldogs showed the signs of facial, nasal, head and tail folds. As a result of the thesis, it turned out that breed peculiarities influence the age at onset of the desiase, distribution of skin lesions on the body and coat, however due to a small sample size and a low frequency of signs it was not possible to provide a statistically reliable estimate of the differences in clinical signs between the two breeds.