Karjatamise ja kontrollitud söötmise mõju võõrutatud lehmikutele ja tiinetele mullikatele

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada suveperioodil laudas kontrollitud ja karjamaal kontrollimata söötmise ning pidamisviiside mõju võõrutatud lehmikute ja tiinete mullikate jõudlusele ja tervisele. Katse noorveistega viidi läbi ajavahemikul mai kuni september 2021. aastal Ida-Virumaal asuvas loomakasvatusettevõttes Purtse Farm OÜ. Katses oli kokku 60 eesti holsteini tõugu noorveist. Katsegrupid moodustati vastavalt noorloomade pidamisviisile (laudas ja karjamaal) ja füsioloogilisele seisundile (noorveised alates kuuendast elukuust kuni rektaalselt tiineks tunnistamiseni ehk lehmikud ja rektaalselt tiineks tunnistatud mullikad ehk tiined mullikad). Lehmikute ja tiinete mullikate jõudlusandmetes erinevate pidamisviiside (laudas vs. karjamaal) vahel statistilisi erinevusi ei leitud. Selle põhjuseks võis olla katsegruppide kehamasside suur varieeruvus nii katse alguses ja sellest tulenevalt ka katse lõpus, kui ka katseloomade kehamassi määramiseks kasutatud kaalulindi võimalik ebatäpsus. Tervisega esines probleeme vähem karjamaal peetud katseloomadel, samas kui probleemseid katseloomi esines enam nii lehmikute kui tiinete mullikate laudas pidamisel. Respiratoorseid, jalgadega ja reproduktsiooniga seotud probleeme eraldi analüüsides pidamisviiside (laudas vs. karjamaal) vahelist statistiliselt olulist erinevust ei leitud. Samas võiks esile tuua laudas peetud katseloomade suurema probleemi jalgadega (8 vs. 2 loomal 30-st), mille peamiseks põhjuseks allapanu nappus betoonpõrandatel ja libedad asemed.

In this master 's thesis, the aim of research was to examine the effects of different feeding strategies in the barn and on the pasture during the summer, and effects of these strategies on the performance and health of weaned cows and heifers. The experiment with young stock was carried out in the period from May to September 2021 in the livestock farm Purtse Farm OÜ in Ida-Virumaa. A total of 60 young Estonian Holstein cattle were tested. The experimental groups were formed according to the type of housing of the young animals (barn and pasture) and physiological status (young bovine animals from the age of six months until rectal pregnancy and rectally pregnant heifers). No statistical differences were found in the performance data of cows and pregnant heifers between different housing methods (barn vs. pasture). This could be explained due to the large variability in the body weights of the experimental groups at the beginning of the experiment and consequently at the end of the experiment, as well as the possible inaccuracy of the weight tape used to determine the body weight of the experimental animals. There were fewer health problems in experimental animals kept on pasture, while there were more problematic experimental animals in housing both weaned and pregnant heifers. Analyzing respiratory, foot, and reproductive problems separately, no statistically significant differences were found between housing (barn vs. pasture). At the same time, the bigger problem with the legs of experimental animals kept in the barn (8 vs. 2 out of 30 animals) could be highlighted, the main ones being the lack of bedding on concrete floors and slippery places.