Sigade Aafrika katku viiruse leviku kiiruse kirjeldus ja sõltuvus keskkonna temperatuurist Eesti metssigadel
Abstract
Sigade Aafrika katk (SAK) on liigispetsiifiline DNA viirushaigus, mis tabandab Eestis nii
mets- kui ka kodusigu. Lisaks viiruse kolmele varasemalt kirjeldatud elutsüklile (silvaatiline,
puugi-sea ja kodutsükkel) on hiljuti kirjeldatud ka neljas, metssigade elukeskkonnast sõltuv
tsükkel, milles peetakse oluliseks ülekandeteeks metssigade korjuseid ja nende
lagunemisprotsessi. Kuna viimane on seotud kliimatingimustega, siis SAK-i leviku seiramine
metssigadel meteoroloogiliste andmete põhjal on oluline, seda enam, et keskkonnategurite
mõju on SAK-viiruse levikule seni vähe uuritud. Töö on seotud varasemate raadiuse
suurenemist kirjeldavate uurimustega. Uurimistöö eesmärk on kirjeldada SAK-viiruse leviku
võimalikke mustreid. Töös on kasutatud 36-ilmajaama vaatlusandmeid, mis on asukoha ja
kuupäeva põhjal pandud vastavusse SAK-positiivsete metssigade andmetega, saadud aegrida
analüüsiti hooajalisusele ning koostati ARIMA-mudelid keskkonnategurite mõju
hindamiseks, lisaks hinnati GARCH-mudeliga ka volatiilsust. Käesoleva töö tulemuste
põhjal ei suuda keskväärtust eeldavad mudelid hästi kirjeldada Eestis 2014–2017 tuvastatud
SAK antigeen- ja/või antikehapositiivsete metssigade andmeid, kuid tõenäoliselt mõjutasid
positiivne temperatuur ja lumepaksus SAK-i levikut positiivses suunas, sademete puhul jäi
mõju suund selgusetuks. Raadiuse muutusega SAK-i leviku kiiruse hindamine näib olevat
märkimisväärselt volatiilne ning seega on tõenäoline, et nakkuse leviku kiirenemisel või
aeglustumisel (paigalseis) toimub see muutus pikema ajaperioodi jooksul. Lühiajalised
järsud muutused (šokid) ei oma tõenäoliselt levikukiirusele suurt mõju. Täpsemaks SAK-i
leviku kiiruse mustrite kirjeldamiseks oleks tarvis edaspidistel uuringutel arvesse võtta
potentsiaalset mõju omavaid keskkonnategureid. African swine fever (ASF) is a viral, species-specific DNA disease that affects both wild
boars and domestic pigs in Estonia. In addition to the three previously described life cycles
of the virus (sylvatic, tick-pig, domestic), a fourth cycle depending on wild boar habitat
involving carcasses and decomposition process has recently been described. The
decomposition of carcasses is dependent on climatic factors but so far there are only limited
studies taking environmental factors into account in ASF spread. This paper is related to
previous studies describing velocity of ASF spread using radius expansion method. The aim
of the study is to describe possible patterns of ASF virus spread. Observational data from 36
weather stations was used, matched with the data of antigen and/or antibody positive ASF
wild boars. ARIMA and GARCH models were applied to the time series. It appears that
models which expect mean value to exist in data, cannot fully describe the ASF spread in
Estonia between 2014–2017. The results however suggest that positive temperature and snow
thickness probably affected the spread rate in a positive direction, in the case of precipitation
the direction of the effect remained unclear. Estimation of spread rate with radius change
appears to be volatile, and thus it is likely that if a change will occur, then it will take a long
period of time to reverse to mean value. Short-term abrupt changes (shocks) are unlikely to
have a major impact on the rate of spread. Future studies should consider taking into account
potential environmental factors in order to describe the rate of spread of ASF more
accurately.