Kasside välis- ja keskkõrvapõletike esinemine Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus 1.10.2018–1.10.2021

Abstract

Kõrvapõletik mõjutab 2-10% kassipopulatsioonist maailmas. Haigusprotsessis osalevad mitmed faktorid ning edukaks haldamiseks on vajalik kõikide tegurite identifitseerimine ja ravi. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikut külastanud kasside kõrvahaiguste levimus ning välja selgitada nende loomade haigustegurid ning ravimeetodid. Uuringuperioodi jooksul (01.10.2018 – 01.10.2021) kliinikut külastanud 4321 kassist 102 loomal esines kõrvasid kaasav probleem ehk kõrvahaiguse levimus oli 2,4%. Väliskõrvapõletiku tekitajatena identifitseeriti parasiitinfektsioon (otodektoos ja demodikoos), seeninfektsioon (dermatofütoos), obstruktiivne kõrvahaigus (polüüp, neoplaasia, kõrvavaigunäärme tsüstomatoos), ülitundlikkushäire (atoopiline dermatiit) ning autoimmuunhaigus (pemfigus). Ligi neljandikul patsientidest ei olnud otiidi algpõhjus identifitseeritud. Keskkõrvapõletik diagnoositi viiel patsiendil. Enamlevinumad kliinilised tunnused olid kõrvade sügelus (60,8%), kõrvanõre esinemine (71,6%) ning pea raputamine (35,3%). Kliinilisel läbivaatusel tuvastati koorikuid ja ekskoriatsioone (25,5%), alopeetsiat/hüpotrihhoosi (14,7%) ning valu või ebamugavustunnet kõrvade palpeerimisel (24,5%). Kõrvakanali erüteemsus ja turse esines vastavalt 22,5% ning 12,7% kassidel. Uudismoodustised leiti 31,4% kasside kõrvadest; neuroloogilised tunnused esinesid 18,6% uuringus osalenud loomadel. Kroonilised muutused kuulmekäigus, trummikiles ja keskkõrvas tuvastati vastavalt 15,7%; 9,8% ning 9,8% patsientidel. Bakteriaalne infektsioon esines 42,2% loomadel, leukotsüüdid tuvastati 32,4%; pärmseened 29,4% kasside kõrvanõre tsütoloogilises analüüsis. Raviskeemid koosnesid primaarse põhjuse ning sekundaarsete infektsioonide ravist. Sekundaarsete infektsioonide raviks kasutati lokaalseid preparaate, kõrvapuhastusvahendeid, sügelus- ja põletikuvastaseid ravimeid (prednisoloon, meloksikaam) ning süsteemseid antibiootikume (amoksitsilliin klavulaanhappega, klindamütsiin, marbofloksatsiin). Parasitaarsete infektsioonide ravivalikus oli täpilahus; dermatofütoosi korral süsteemne itrakonasool ja lokaalne enilkonasool; allergiliste haiguste korral glükokortikosteroidid, tsüklosporiin, tsetirisiin, oklatsitiniib ja allergeen-spetsiifiline immunoteraapia; pemfiguse korral prednisoloon. Obstruktiivse kõrvahaiguse ning keskkõrvapõletiku korral viidi 14 loomal läbi kirurgiline protseduur. Autor näeb uuringu kasulikkust loomaarstide töös Eestis ning vajadust tulevikus sarnaste parameetrite alusel uurida kasside populatsiooni laiemalt. Lisaks näeb autor tulevikus täpsema ravimeid ja nende efektiivsust võrdleva uuringu kasulikkust, kus hinnatakse konkreetsete toimeainete mõju patogeenidele ja haigusseisunditele.

Otitis affects 2-10% of the world's cat population. Several factors are involved in the process, and successful management requires the identification and treatment of all factors. The aim of the study was to evaluate the prevalence of ear diseases in cats who visited the small animal clinic of the Estonian University of Life Sciences and to find out the disease factors and treatment methods of these animals. Of the 4321 cats who visited the clinic during the study period (01.10.2018 - 01.10.2021), 102 animals had otitis, which makes the prevalence of ear disease 2.4%. Otodectosis, demodicosis, dermatophytosis, obstructive ear disease, allergies and pemphigus were identified as causes of otitis. In a quarter of patients, the primary cause was not identified. Otitis media was diagnosed in five patients. Common clinical signs were pruritus (60.8%), otic exudates (71.6%) and head shaking (35.3%). Crusts/excoriations (25.5%), alopecia (14.7%) and discomfort of the ears (24.5%) were observed. Ear canal erythema and edema occurred in 22.5% and 12.7% of cats, respectively. Neoplasia was found in 31.4% of cats; neurological signs occurred in 18.6% of animals in the study. Chronical changes in ear canal, tympanic membrane and middle ear were detected in 15.7%; 9.8% and 9.8% of patients, respectively. Bacterial infection occurred in 42.2% of animals, leukocytes were detected in 32.4% and yeasts in 29.4% of cats. Treatment consisted of managing the primary cause and secondary infections. Topical treatment, ear cleansers, antipruritics, antiinflammatory drugs and systemic antibiotics were used to treat secondary infections. Spoton solutions were used for parasitic infections; systemic itraconazole and local enilonazole for dermatophytosis; glucocorticosteroids, cyclosporine, cetirizine, oclacitib and allergenspecific immunotherapy for allergic diseases; prednisolone for pemphigus. 14 animals underwent surgery for obstructive ear disease or otitis media. The author sees the usefulness of this study in the work of veterinarians in Estonia and the need to study the Estonian cat population on a larger scale on the basis of similar parameters. The author also sees the usefulness of a more detailed study comparing drugs and their efficacy.