Jäätmevaba sessioonõppe rakendamise võimalused Eesti Maaülikooli Metsamaja näitel

Abstract

Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada Eesti Maaülikooli töötajate ja tudengite senised harjumused ja ootused jäätmete liigiti kogumise teemal, et selle põhjal anda hinnang jäätmevaba sessioonõppe rakendamise kitsaskohtadele ja potentsiaalile maaülikoolis. Töös kasutatud andmed koguti töötajatele, tudengitele ja õppekavajuhtidele suunatud küsitlustega ning EMÜ Metsamaja pakendikonteinerite sisu uuringuga. Saadud tulemusi võrreldi, analüüsiti ja üldistati ning tulemused esitati jooniste ja tabelina. Metsamajast liigiti kogutud pakendite koostis on sarnane teise samalaadse uuringuga, seega teadlikkus ja võimalused pakendite liigiti kogumiseks ülikoolis vastavad üldisele hetkeseisule Eestis. Jäätmevaba sessioonõppe rakendamisel EMÜ Metsamajas on potentsiaali, sest õpetatavate erialade raames ei teki arvestatavas mahus erialaspetsiifilisi jäätmeid. Peamine jäätmevoog tekib auditoorse õppetöö ja sellega kaasnevatest tegevustest, mille puhul on jäätmeid võimalik vähendada või elimineerida, kui suurendada teadusliku praktilise info jagamist ja luua mugavad võimalused mittevälditavate jäätmete liigiti kogumiseks. Sessioonõppe raames algatatud tegevuste edukus ja tagasiside on eelduseks hilisemaks kogu ülikooli tegevuse jäätmevabaks muutmisel.

The aim of the master's thesis was to find out the current habits and expectations of the employees and students of the Estonian University of Life Sciences regarding the collection of waste, in order to assess main bottlenecks and the potential for the implementation of waste-free session teaching. The data used in the research study were collected through surveys of employees, students and curriculum managers and a study of the contents of the package containers of the Forestry Building of the Estonian University of Life Sciences. The results obtained were compared, analyzed and generalized, and visualized in charts. The content of separately collected packages was comparable with the results of another similar study, so the awareness and possibilities for separate collection of packaging at the university corresponded to the general situation in Estonia. The study concluded that there was a potential for the implementation of waste-free session training at the Forestry House of the Estonian University of Life Sciences, because no significant amount of specialty-specific waste was generated within the taught specialties. The main waste stream arised from classroom teaching and related activities, where waste can be reduced or eliminated by increasing the sharing of scientific and practical information and creating convenient opportunities for separate waste collection for not avoidable waste. The success and feedback of the activities initiated within the framework of the session learning was considered as a prerequisite for making the activities of the whole Estonian University of Life Sciences waste-free at the later stages.