Show simple item record

dc.contributor.advisorReintam, Endla
dc.contributor.advisorEdesi, Liina
dc.contributor.authorPääsuke, Tiina
dc.date.accessioned2022-05-20T07:59:38Z
dc.date.available2022-05-20T07:59:38Z
dc.date.issued2022
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/7387
dc.descriptionMagistritöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalest
dc.description.abstractRohumaade liigvähene väetamine on viinud taimetoiteelemendid mullas defitsiiti ja see limiteerib rohusöötade saagikust. Uurimustöö eesmärgiks oli selgitada väävelhappega hapestatud veise vedelsõnniku mõju püsirohumaa saagikusele ja taimetoitainete sisaldusele mullas. Uurimustööle seati kolm hüpoteesi: 1) Hapestamine vähendab veise vedelsõnnikus lämmastiku kadu ning seoses sellega suureneb lämmastiku sisaldus mullas. 2) Väävelhappega hapestatud veise vedelsõnniku kasutamine suurendab väävli sisaldust mullas ja vähendab mulla pH-d. 3) Hapestatud veise vedelsõnniku kasutamisel suureneb püsirohumaa saagikus. Katse rajati 2017 aastal. Väetamise otsemõju hinnati 2017. ja järelmõju 2018. aastal. Katses võrreldi mulla toitainete sisaldust ja saagikust neljas erinevas katsevariandis– kontroll (väetamata), 70 kg N ha-1 mineraalväetis, veise vedelsõnnik ja väävelhappega hapestatud veise vedelsõnnik. Mulla toitainete sisaldus määramiseks võeti 2017. ja 2018. aastal erinevatel aegadel kõigist katsevariantidest mullaproovid. Saagikust võrreldi igal saagikoristuse hetkel erinevate väetusvariantide vahel. Esimesel katseaastal muutus mulla toitainete sisalduses usutavalt väävli osakaal. Kuid järelmõju hindamise aasta vegetatsiooniperioodi alguseks ei olnud katsevariantide mulla väävli sisaldus enam usutavalt erinev. Katse tulemustel leiti, et veise vedelsõnniku hapestamine väävelhappega ei mõjutanud rohumaa saagikust ega ka mulla N sisaldust ning pH-d. Katseala muld oli väga viljakas (Corg 5 ja Nüld 0,44), mis võis olla üheks põhjuseks, et otse- ja järelmõju hindamise aastal väetusvariantide vahel statistiliselt usutavaid erinevusi ei esinenud. Ka ilmastik oli järelmõju aastal ekstreemselt sademetevaene, seetõttu oli taimede toitainete omastamine häiritud ja rohumaa saagikus väga madal. Seega on oluline seda katset korrata toitainetevaesemal ja raskema lõimisega mullal.est
dc.description.abstractLow excessive fertilization of grasslands has led to a shortage of nutrients in the soil and limits the yield of grass fodder. The aim of this study was to investigate the effect of cattle slurry treated with sulfuric acid on the yield of permanent grassland and on the content of nutrients in the soil. Three hypotheses were put forward for the research: 1) Acidification reduces the loss of nitrogen in the cattle slurry and as a resultincreases the nitrogen content in the soil. 2) The use of cattle slurry acidified with sulfuric acid increases the sulfur content of the soil and lowers the soil pH. 3) The use of acidified cattle slurry increases the yield of permanent grassland. The experiment was established in 2017. The direct impact of fertilization was assessed in 2017 and the after-effect in 2018. The experiment compared soil nutrient content and yield in four different treatments - control (unfertilized), 70 kg N ha-1 mineral fertilizer, cattle slurry and cattle slurry treated with sulfuric acid. Soil samples were taken from all experimental variants in 2017 and 2018 at different times to determine the nutrient content of the soil. Yields were compared between different fertilization options at each harvest time. In the first experimental year, the proportion of sulfur in the soil nutrient content changed significantly. However, by the beginning of the vegetation period of the year of the impact assessment, the soil sulfur content of the treatments was no longer significantly different. The results of the experiment revealed that the acidification of cattle slurry with sulfuric acid did not affect the yield of grassland or the N content and pH of the soil. The soil in the plot was very fertile (Corg 5 and N tot 0.44), which may have been one of the reasons why there were no statistically significant differences between the fertilization options in the year of the impact assessment. The weather was also extremely poor in the aftermath, so the uptake of plant nutrients was disrupted and grassland yields were very low. It is therefore important to repeat this experiment on more nutrient-poor and harder soils.eng
dc.publisherEesti Maaülikool
dc.subjectmagistritöödest
dc.subjectvedelsõnniku hapestamineest
dc.subjectväävel mullasest
dc.subjectrohumaade väetamineest
dc.subjectväävelhapeest
dc.subjectmulla pHest
dc.subjectRoheline Ülikool (töö toetab EMÜ Rohelise Ülikooli põhimõtteid)est
dc.subjectloodusvaradest
dc.subjectveevarudest
dc.subjectloodusvarade kaitseest
dc.subjectjätkusuutlikkusest
dc.subjectsäästev arengest
dc.titleHapestatud veise vedelsõnnikuga väetamise mõju püsirohumaa mulla omadustele ja saagikuseleest
dc.title.alternativeEffect of acidified cattle slurry on permanent grassland soil characteristics and yieldeng
dc.typeMaster Thesiseng
dc.date.defensed2022-05-26
rioxxterms.freetoread.startdate26.08.2022


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record