Dogs seized on the basis of section 44 of the Animal Welfare Act (247/1996), and their care in Finnish rescue centre conditions

Abstract

In serious cases of animal cruelty, animal welfare control authorities may have to seize the animals in question from their owners or animal keepers. This might be the case in, for example, serious neglect or animal abuse. To seize these animals from their owners or keepers as soon as possible, authorities implement urgent measures referred in section 44 of the Animal Welfare Act (247/1996). In Finland, urgent measures have raised discussions regarding the causes and consequences of executing them. This article describes the legislative side of animal welfare and its control in Finland, focusing on section 44 of the Animal Welfare Act (247/1996) – the urgent measures. This article also reviews certain types of animal cruelty, workload of official veterinarians working in Finland and rescue centre conditions from the animal welfare point of view. Only a few articles have been published about animal welfare control in Finland focusing on canines. Recent studies have described the challenges with the current animal welfare control policy and efficiency of collaboration between animal welfare control authorities, for example, official veterinarians and the police. Further research on the topic could more clearly underline the problem areas in animal welfare control and provide keys to improve it, thus allowing more efficient intervention to animal welfare violations, and prevention of further animal welfare violation cases. As official veterinarians are the main local animal welfare control authority present, this article reviews possible challenges in their everyday work and investigates, if these challenges affect the veterinarians’ inclination to implement urgent measures referred in section 44 of the Animal Welfare Act (247/1996), and if so, by how much. Recent studies have concluded that intervention of the police in animal welfare violation cases seem to have a positive effect on the veterinarians’ will to execute these urgent measures when such action is needed.

Loomade väärkohtlemise juhtumite korral võivad loomade heaolu kontrollivad asutused kõnealused loomad nende omanikelt või loomapidajatelt võõrandada. Selline olukord võib tekkida näiteks tõsise hooletusse jätmise või loomade väärkohtlemise juhtumite korral. Nende loomade võimalikult kiireks äravõtmiseks loomaomanikelt või -pidajatelt rakendavad ametiasutused loomakaitseseaduse (247/1996) paragrahvis 44 nimetatud kiireloomulisi meetmeid. Soomes on kiireloomuliste meetmete rakendamise põhjuste ja tagajärgede üle tekkinud arutelu. Antud lõputöös kirjeldatakse loomade heaolu seadusandlikku poolt ja selle kontrollimist Soomes, keskendudes loomakaitseseaduse (247/1996) paragrahvile 44 – kiireloomulistele meetmetele. Käesolevas lõputöös vaadeldakse ka teatud liiki loomadeväärkohtlemisi, Soomes töötavate riiklike veterinaararstide töökoormust ja päästekeskuste tingimusi loomade heaolu seisukohast. Loomade heaolu kontrollist Soomes on avaldatud vaid üksikuid artikleid mis keskenduvad koertele. Hiljutised uuringud on kirjeldanud väljakutseid praeguse loomade heaolu kontrolliga ning loomakaitseasutuste, näiteks riiklike veterinaararstide ja politsei koostöö tõhususega. Teema edasine uurimine tooks selgemalt esile probleemsed valdkonnad loomade heaolu kontrollis ja annaks sisendi selle parandamiseks, võimaldades seeläbi tõhusamalt sekkuda loomade heaolu rikkumistesse ja ennetada edasisi loomade väärkohtlemisi. Kuna riiklikud veterinaararstid on peamine kohalik loomade heaolu kontrolliv asutus, siis käesolevas artiklis vaadeldakse võimalikke väljakutseid nende igapäevatöös ja uuritakse, kuidas ja kas need väljakutsed mõjutavad loomaarstide otsust rakendada loomakaitseseaduse (247/1996) paragrahvis 44 nimetatud kiireloomulisi meetmeid. Hiljutised uuringute kohaselt näib politsei sekkumine loomade väärkohtlemise juhtumitesse avaldavat positiivset mõju veterinaararstide soovile rakendada neid kiireloomulisi meetmeid.