Angerjavaru ja rännete hindamine, varu hindamise metoodika tõhustamine siseveekogudel

Abstract

Lähtuvalt Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1100/2007) ja Eesti angerjamajanduse tegevuskavast (EMP) (2008) tuleb hinnata angerja looduslikku rännet siseveekogudesse ja rändangerjate väljapääsu võimalusi sh veekogudest, kuhu neid on asustatud. Tuleb anda hinnang tõketele (paisud, tammid, turbiinid) rändeteedel nii üles kui allavoolu. Samuti tuleb Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1639/2001) tulenevalt täiustada andmekogumise metoodikat nii järve- (yellow eel) kui ka rändangerja (silver eel) faasis selleks, et määrata tegelik väljapääsenute hulk vesikonniti ja hinnata püügivaru eraldi järve- (yellow eel) ja rändangerja (silver eel) osas. Kuna iga liikmesriik pidi raporteerima tegevustest, mida EMP ette nägi hiljemalt 30. juuniks 2012 (määruse 1100/2007 art. 9), oli projekti esimese osa kõige olulisem tulemus kogutud andmestik, mille alusel eeltoodud kohustust täita. Antud ülesannete täitmisest sõltus otseselt ka lisatoetused angerjate asustamisse meie järvedesse. Peaeesmärk on suurendada oluliselt angerjakasvatust looduslikes vetes ja tema väljarännet e liigi taastootmist, millega kaasneb proportsionaalselt ka püügivaru ja saakide suurenemine. Projekti käigus selgitati eeskätt angerjakasvatuslike väikejärvede (Saadjärve, Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järv) angerjavaru märgistamise - taaspüügi meetodil ning hinnati angerjate väljarännet kogu püügiperioodi jooksul. Saadud tulemused võimaldasid määrata rändangerjate väljapääsu osakaalu ja kas see on Euroopa Komisjoni määrusest tulenevate nõuetega (40%) kooskõlas. Teaduslikult tõestatud tingimuste täitmise korral on neile järvedele võimalus taotleda angerja asustamisse kuni 50% ulatuses lisafinantse ka järgmise raamprogrammi perioodil. Kolmandik asustamise rahalisest mahust laekub otseselt kutselise püügil kasutatavate mõrdade püügiõiguse tasust antud angerjajärvelt. Üheks projekti eesmärgiks oli ka erinevate mõrratüüpide katsetamine angerja-kasvatuslikel veekogudel tagamaks jätkusuutlikku kalamajandust. Enne projekti algust on eeltoodud järvedel lubatud püüda vaid ääremõrdadega, mille suu kõrgus on järveti 1 m kuni 3 m. Arvestades nende järvede sügavust andsid uurimistulemused aluse muuta seadusandlust püüniste suu kõrguse osas muutmaks püügi hooajati efektiivsemaks. Näiteks on käesoleval ajal lubatud püüda Kuremaa järvel nüüd kolme mõrraga, mille suu kõrgus on kuni 6 m. Samas on kehtiva seadusandluse alusel lubatud praegu püüda ka väikejärvede väljavooludel. Lisaks hinnati muid võimalikke angerja väljarände takistusi järvede väljavooludel. Käesoleva projekti toel kaitsti kaks magistrikraadi Priit Bernotas „Uus meetod angerjavaru hindamiseks Eesti järvede näitel” (2012) ja Maidu Silm „Euroopa angerja (Anguilla anguilla) vanus ja kasv Eesti järvedes”(2013) ning üks bakalaureusekraad Maidu Silm “Euroopa angerja (Anguilla anguilla) vanuse määramine ja kasvukiirus Eesti järvedes” (2011). Uurimisgrupp tänab kutselisi kalureid Mati Kärmast Kuremaalt, Kalle Bruusi Saadjärvelt, Mati Evertit Kaiavere järvelt, Igor Kelti, Märt Ploomipuud ja Mait Klaassenit Vagula järvelt, kellega koostöös käesolev projekt sai läbi viidud.