Kinnisperioodi söötmisstrateegia välja töötamine kõrge aretusväärtusega piimakarjale : lõpparuanne

Abstract

Eestis on viimastel aastakümnetel tehtud järjekindlat ja tõhusat aretustööd piimaveiste toodanguvõime tõstmiseks. Loomade heaolu tähtsustamisest lähtuvalt on parandatud veiste pidamistingimusi. Söötmiskorraldus on teadlik ja eesmärgipärane. Parandatud on põhisöötade (eeskätt silo) kvaliteeti. Söödaratsioonide koostamisel minnakse sügavuti, need on täpsed ja võtavad arvesse üha enam parameetreid. Seda kõike tehakse selleks, et tagada kõrge aretusväärtusega piimakarja igakülgne toitefaktoritega varustatus, hea tervis ja jõudlus ning pikaealisus. Eestis on senistes piimaveistega läbi viidud uuringutes enam tähelepanu pööratud laktatsiooniperioodi lehmade söötmisega seotud küsimustele, kinnislehmade söötmisega seonduv on aga jäänud tahaplaanile. Sellest tulenevalt seati uuringu lähteülesandeks välja töötada Torma POÜ-le Eesti tingimustesse sobiv ja kaasaegsetel seisukohtadel põhinev piimakarja kinnisperioodi söötmisstrateegia, mille tulemusena paraneb piimalehmade tervis, karjas püsimine, heaolu ja produktiivsus. Selleks tuli kõigepealt välja selgitada puhkeperioodi söödaratsiooni energiakontsentratioon, mille korral lehmade toitumushinne kinni jätmisest ettesöötmise alguseni (ca 21 päeva enne loodetavat poegimist) ei muutu. Leitud optimaalset puhkeperioodi söödaratsiooni energiakontsentratsiooni rakendades oli ülesanne uurida ettesöötmise mõju lehmade tervisele ja jõudlusnäitajatele üleminekuperioodil.