Väike-konnakotka elupaigavaliku pikaajalised muutused looduskaitseliste piirangute ja majandussoovituste kontekstis : projekti nr 17019 lõpparuanne
Abstract
Väike-konnakotkas on Eestis I kategooria kaitsealune linnuliik. Ta pesitseb küpsetes
metsades, mis on ohustatud raietööde poolt, ning tema eelistatud toitumisalaks on
rohumaad, mis võsastumise vältimiseks nõuavad väheintensiivset majandamist. Seega on
väike-konnakotka asurkonna seisund erineval moel sõltuv inimtegevusest ning tema
tulevik sõltub sellest, mil määral on tema elupaigad kaitstud ning kuidas ta suudab
inimmõjuga kohaneda. Oluline on teada, kui kiired ning ulatuslikud on sellised
elupaigamuutused võrreldes antropogeensete maastikumuutustega. Ühtlasi tuleb selgitada,
kas suureneva inimmõju ja muutuva elupaigavaliku kontekstis on elupaikade kaitse
meetmed endiselt optimaalsed.
Eesti väike-konnakotkaste elupaiku on varem põhjalikult kirjeldatud kolmel korral.
Esmakordselt tehti seda 1990. aastal ning siis kogutud teadmiste valguses määratleti
praegugi looduskaitseseaduses kehtivad looduskaitselised piirangud maaomanikele.
Hiljem on elupaiku kirjeldatud 2000. ning 2010. aastal ning neid teadmisi on kasutatud
jooksvalt väike-konnakotka kaitse tegevuskavade koostamisel. Käesoleva töö esimeses
osas kirjeldati elupaikade omadusi 2020. aastal üle Eesti paiknevate väikekonnakotkapesade
ümbruses nii pesapaiga kui maastiku tasandil. Järgiti varem kasutatud
metoodikat, mis võimaldas tulemuste kõrvutamist varasemate töödega ning analüüsida
kolme aastakümne jooksul (1990–2020) toimunud muutusi väike-konnakotka elupaikades.
Elupaigamuutused võivad toimuda vanade pesitsusterritooriumide hülgamise ja uute
asustamise teel, aga ka konkreetsetel pesitsusterritooriumidel paaride kohanemise või
lindude asendumisega. Hüpoteesi muutustest konkreetsetel pesitsusterritooriumidel
kontrolliti uuringu teises osas. Selleks kirjeldati aastatel 2010–2020. asustatud olnud väikekonnakotka
pesapaigad Loode-Tartumaa uurimisalal ning koondati elupaigakirjeldused
varasemast perioodist (1987–2009). See analüüs on osaks II prioriteediklassiga tegevusest
„Pikaajalise populatsiooniuuringu jätkamine“ 2018. a kinnitatud väike-konnakotka kaitse
tegevuskavas.