Now showing items 10-29 of 36

  • Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid 

    Kaldre, Katrin (koostaja); Hurt, Margo (koostaja); Paaver, Tiit (koostaja) (Eesti Loodusfoto, 2019)
    Levik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemerest Põhja-Skandinaaviani. Inimene on tema levikut laiendanud, viies selle liigi näiteks ka Briti saartele, kus teda varem polnud. ...
  • Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid 

    Hurt, Margo (koostaja) (Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Vesiviljeluse õppetool, 2021)
    Levik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemere maadest Põhja-Skandinaaviani. Inimese kaasabil on liigi levik mitmes suunas laienenud. Jõevähi seisund on Euroopas viimase 150 ...
  • Kaksteist võtet toiduohutuskultuuri toetamiseks 

    Laikoja, Katrin (Eesti Maaülikool, 2023)
    Toiduohutuskultuuri all mõistetakse ühiseid jagatud väärtusi, uskumusi ja norme, mis mõjutavad töötajate mõtteviisi ja käitumist toiduohutuse osas läbi kogu organisatsiooni, igal tasandil (GFSI, 2018). Järgnevalt mõned ...
  • Kanade kõhulahtisus ja köha 

    Kalmus, Piret (koostaja) (Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017)
    Kanadel põhjustavad hingamiselundite haiguseid ja kõhulahtisust mitmed haigustekitajad. Haigestuda võivad nii tibud, munakanad kui broilerid. Kanade bakternakkused on peamiselt sekundaarsed, kus viirused ning parasiidid ...
  • Kasvamiseks vajavad mikroorganismid sobivat temperatuuri 

    Kiss, Katrin; Laikoja, Katrin (Eesti Maaülikool, 2023)
    Teabelehe koostamist on rahastatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).
  • Koduloomade nimetused 

    Nahkur, Esta; Koll, Piia-Liisa; Järv, Eha; Rannamäe, Eve (2020)
    Loomade luud ja hambad ning nende fragmendid on arheoloogilistel väljakaevamistel sagedasteks leidudeks. Teaduslikuks tõlgendamiseks on vajalik need luud määrata skeletielement, võimalusel ka sugu ja vanus, kuid mis ...
  • Lammaste alumiste hingamisteede probleemid 

    Tähepõld, Katrin (koostaja) (Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017)
    Põhilised lammaste hingamisteede probleemid on tingitud pidamisvigadest või nakatunud lammaste sissetoomisest oma karja ilma korraliku karantiinita. Enamasti põhjustavad lammastel hingamisteede probleeme bakterid, parasiidid ...
  • Lammaste sooleümarussidest tingitud parasitaarhaigused 

    Tähepõld, Katrin (koostaja) (Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017)
    Lammaste üks kõige suuremaid probleeme on ümarussidest põhjustatud haigused, millest peamiseks on nakatumine sooleümarussidega. Nakatumisvõimelised vastsed arenevad üsna kiiresti (1-2 nädalat) ning üks parasiit võib muneda ...
  • Lehma emakapõletiku ravijuhis 

    Kask, Kalle (koostaja) (Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017)
    Kõige sagedamini haigestuvad lehmad esimesel poegimisjärgsel nädalal. Emakapõletik tekib alati, kui lehmal esineb päramiste peetus või antakse poegimisabi. Emakapõletike riskifaktoriteks võivad olla ka nakkushaigused ja ...
  • Lehmade kinnisperioodiaegse udararavi juhis 

    Kalmus, Piret (koostaja) (Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017)
    Lehmad vajavad piisava pikkusega kinnisperioodi, mil udarakude taastub toimunud laktatsioonist ning piima tootvad rakud uuenevad. Selleks kulub keskmiselt kuus kuni kaheksa nädalat ja seetõttu loetakse optimaalseks ...
  • Listeria monocytogenes toidupatogeenina 

    Roasto, Mati (koostaja) (Eesti Maaülikool, 2018)
    L. monocytogenes on saastunud toiduga inimestele ülekanduv haigustekitaja, kes võib põhjustada raskekujulist haigust-listerioosi. Listerioos on eriti ohtlik riskirühmadesse kuuluvatele inimestele nagu väikelapsed, ...
  • Listeria monocytogenes toidupatogeenina 

    Roasto, Mati (koostaja) (Eesti Maaülikool, 2022)
    Listeria monocytogenes on saastunud valmistoiduga (RTE tooted) inimestele ülekanduv haigustekitaja, mis võib nõrgenenud vastupanuvõimega inimestel põhjustada raskekujulist haigust - listerioosi. Listerioosi peiteperiood ...
  • Mis on toiduohutuskultuur? Miks see on oluline? 

    Laikoja, Katrin (Eesti Maaülikool, 2023)
    Toiduohutuse juhtimissüsteemi juurutamise ja efektiivsena toimimise edukus sõltub positiivsest toiduohutuskultuurist. Organisatsioon, kellel on tugev toiduohutuskultuur, näitab oma töötajatele ja klientidele, et ohutu toidu ...
  • Näitus "Veterinaarmeditsiin 175" 

    Püttsepp, Juhani; Järv, Eha (koostaja) (Eesti Maaülikool, 2023)
    Näituse „VETERINAARMEDITSIIN 175“ koostasid Juhani Püttsepp ja Eha Järv.
  • Näituse "Veterinaarmeditsiin 175" plakat 

    Utsu-Püttsepp, Aila (kujundaja) (Eesti Maaülikool, 2023)
    Näitus "Veterinaarmeditsiin 175" oli Eesti Maaülikooli raamatukogus avatud 2.-27. oktoobrini 2023.
  • Noroviirused toidupatogeenina 

    Roasto, Mati (Eesti Maaülikool, 2020)
    Noroviirused on kõige sagedasemad mitte-bakteriaalsete gastroenteriitide põhjustajad maailmas. Haiguse inkubatsiooniperiood on 10 kuni 50 tundi, keskmiselt 24 tundi. Kõige iseloomulikumateks haigustunnusteks on iiveldus ...
  • Põrsa kõhulahtisuse ravijuhis 

    Jeremejeva, Julia (koostaja) (Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, 2017)
    Põrsaste kõhulahtisust võivad põhjustada viirused, bakterid, parasiidid ja toksiinid. Seega on kõhulahtisuse haigustekitajad erinevad ja antibiootikumiravi on vajalik ainult bakternakkuse korral. Põrsaste haigestumist ...
  • Salmonella spp. toidupatogeenina 

    Roasto, Mati (koostaja) (Eesti Maaülikool, 2021)
    Salmonella perekonda kuuluvad bakterid põhjustavad salmonelloosi, mis on maailmas üks sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgistus. Salmonella on kõige olulisem toidutekkeliste haiguspuhangute põhjustaja Eestis ning Euroopa ...
  • Shiga toksiini tootev Escherichia coli (STEC) toidupatogeenina 

    Roasto, Mati (koostaja) (Eesti Maaülikool, 2022)
    STEC põhjustab inimestel verist kõhulahtisust ja kõhukrampe, kuid mõnedel haigetel võib tüsistusena kujuneda raskekujuline neerpuudulikkus ja närvisüsteemi talitlushäired. STEC bakterite poolt toodetavad Shiga toksiinid ...
  • Staphylococcus aureus toidupatogeenina 

    Roasto, Mati (Eesti Maaülikool, 2019)
    Haigus ja nakatumine. Staphylococcus aureus (S. aureus) on oluline seetõttu, et võib toota enterotoksiine, mis põhjustavad sageli toidumürgistusi. Inimeste haigestumine toimub toksiinidest saastunud toidu söömise ...