Show simple item record

dc.contributor.authorPiirsalu, Evelin
dc.contributor.authorMoora, Harri
dc.contributor.authorVäli, Kadri
dc.contributor.authorAro, Kersti
dc.contributor.authorVärnik, Rando
dc.contributor.authorLillemets, Jüri
dc.date.accessioned2021-09-14T12:47:14Z
dc.date.available2021-09-14T12:47:14Z
dc.date.issued2021
dc.identifier.isbn978-9916-9632-2-7
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/6992
dc.description.abstractEestis tekkiva toidujäätmete ja toidukao ning nende tekkepõhjuste uuring viidi läbi kõigis toidutarneahela etappides, sh kodumajapidamistes, toitlustuses, kaubanduses, toidutööstuses ja esmatootmises (põllumajandus ja kalakasvatus). Uuringu tulemused kajastavad 2020. aastal tehtud detailuuringus kogutud andmete ning riikliku jäätmearuandluse 2019. aasta andmete analüüsil saadud tulemusi. Uuringu tulemuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Jagatuna inimese peale võib öelda, et kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku kohta 127 kg toidujäätmeid aastas. Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris (vt ka tabel A). Toidujäätmetest poole (50%) ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk inimtoiduna raisku läinud toit. Kõige suurem osakaal toidukao tekkes on kodumajapidamistel (41%), kõige väiksem toidutööstusel (4%). Kogu toidutarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.est
dc.publisherStockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SAest
dc.rights©Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest
dc.subjectmajapidamisedest
dc.subjecttoitlustusettevõttedest
dc.subjectkaubandusettevõttedest
dc.subjecttoiduainetööstusest
dc.subjecttoidujäätmedest
dc.subjectküsitlusuuringudest
dc.titleToidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidu tarneahelas : uuringu lõpparuanneest
dc.typeBookeng


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record