Animal species scavenging on wild boar carcasses on island Hiiumaa (Estonia)

Abstract

Understanding the importance of wildlife in disease distribution dynamics has increased. Wildlife is a significant source of infections for livestock, companion animals and even for humans. Among wildlife, there are several modes of disease transmission, one being through scavenging. Scavenging behaviour is very common among vertebrates in both avian and mammalian species and it is an important part of ecosystem. Scavenging is not only beneficial, but it can also pose a health risk by ingesting pathogens and toxic by-products of microbial metabolism. Potential role of scavenging in disease transmission has been studied marginally. Wild boar is a facultative scavenger. There has been a steep increase in the wild boar population in Europe. Wild boar has been noted being an important host of agents of some diseases such as African swine fever, bovine tuberculosis, tularaemia, and brucellosis. Differences in scavenging behaviour of wild boar has been noted around Europe: in some areas, cannibalism has been detected whereas in other areas only interspecies scavenging in wild boar has been shown. The general objective of this study was to describe scavenging behaviour of wildlife on wild boar carcasses in Hiiumaa (Estonia). Specific aims were to find out, which animal species are in contact with or scavenge wild boar carcasses and to investigate if intraspecies scavenging occurs among wild boar in Hiiumaa. With help of camera traps 17 vertebrate species were identified in proximity of wild boar carcasses placed in the forest, out of which 11 were in direct contact with the carcass. Common raven (Corvus corax), red fox (Vulpes vulpes), raccoon dog (Nyctereutes procyonoides), and wild boar (Sus scrofa) were the four most common species in contact. There were no clear signs of cannibalism among wild boar observed in this study.

Metsloomade tähtsuse mõistmine haiguste leviku dünaamikas on suurenenud. Metsloomad on oluliseks nakkuste allikaks produktiiv- ja seltsiloomadele ning isegi inimestele. Haiguste edasikandumise viise metsloomade hulgas on mitmeid, millest üks on raipesöömine. Raipesöömine on selgroogsete seas väga levinud nii lindude kui ka imetajate puhul ning see on oluline osa ökosüsteemist. Raipesöömine ei ole mitte ainult kasulik, vaid see võib kujutada ka terviseriski, kui seeläbi neelatakse ka patogeene ja mikroobide mürgiseid metaboliite. Raipesöömise võimalikku rolli haiguste edasikandumises on uuritud vähe. Metssiga on fakultatiivne raipesööja. Euroopas on järsult suurenenud metssigade populatsioon. Metssigu on täheldatud olevat mõne haiguse, näiteks sigade aafrika katkuveiste, tuberkuloosi, tulareemia ja brutselloosi tekitajate oluline peremeesloom. Euroopas on täheldatud erinevusi metssigade raipesöömis-käitumises: mõnedes piirkondades on tuvastatud kannibalismi, samas kui teistes on täheldatud ainult metssigade toitumist teiste liikide korjustest. Selle uuringu üldine eesmärk oli kirjeldada metsloomade raipesöömis-käitumist metssigade rümpadel Hiiumaal. Konkreetsed eesmärgid olid välja selgitada, millised loomaliigid on kokkupuutes metssigade korjustega ja toituvad neist ning uurida, kas Hiiumaa metssigade hulgas esineb liigisisest raipesöömist. Rajakaamerate abil tuvastati 17 selgroogset liiki metsa paigutatud metsseakorjuste läheduses, millest 11 olid korjusega otseses kontaktis. Ronk (Corvus corax), punarebane (Vulpes vulpes), kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) ja metssiga (Sus scrofa) olid neli kõige tavalisemat liiki, kes olid kokkupuutes korjusega. Selles uuringus selgeid märke kannibalismist metssigade seas ei tuvastatud.