Pestitsiidide sulfoksafloori ja asoksüstrobiini mõju ja koosmõju karukimalase (Bombus terrestris L.) töölistele
Abstract
Inimesed on arendanud mitmeid pestitsiide, mille tõttu on kaasnenud sõltuvus nende
kasutamisele. Neonikotinoidid on osaliselt või täielikult keelustatud ja on uuritud erinevaid
pestitsiide, mis neid suudaks asendada, üheks võimaluseks peetakse näiteks sulfoksafloori.
Sellele kaasnevalt oleks vaja saada aimu, mida sulfoksafloor koos teiste põllul esinevate
pestitsiididega mõjutavad.
Töö eesmärgiks oli uurida sulfoksafloori ja asoksüstrobiini mõju ja koosmõju kimalaste
suremusele ja toitumise muutusele ning teha kindlaks, kas nende ainete võimalik mõju
üksteise toimele on mõlema uurimisküsimuse suhtes samasugune.
Katsed viidi läbi Eesti Maaülikooli taimekaitse laboris. Katses kasutati karukimalaste (Bombus
terrestris) töölisi, keda töödeldi individuaalselt erinevate lahustega, mis sisaldasid insektisiidi
sulfoksafloor ja fungitsiidi asoksüstrobiin ning nende segusid. Negatiivse kontrollina kasutati
atsetooni ja positiivse kontrollina dimetoaati.
Uuringust selgus, et asoksüstrobiinil puudub mõju kimalaste suremusele ja toitumisele, aga
koosmõjus insektitsiididega sulfoksafloor muutis aga enamike uuritud dooside (5 – 25 μg
juures) korral mõju kimalaste suremusele ja toitumisele antagonistlikult. Kuid suurima
sulfoksafloori doosi puhul (50 μg) hoopis võimendas mõju. Samuti vähendasid sulfoksafloori
kõrgemad doosid kimalaste kaalu, aga madalamad doosid seda ei mõjutanud.
Tulenevalt katsest, mõjutavad pestitsiidid kimalaste suremust ja toitumist olenevalt doosidest.
Leitud antagonistlikku efekti ei tohiks aga käsitleda kui kimalaste tervist turgutava vahendina,
sest kirjanduses on piisavalt näiteid ka asoksüstrobiini kahjulikust mõjust mesilastele.
Täpsema selguse saamiseks oleks vaja kasutada täpsemaid käitumuslikke või füsioloogilisi
analüüse. People have developed a number of pesticides, which has led to addiction to their use.
Neonicotinoids have been partially or completely banned and various pesticides that could
replace them have been studied, such as sulfoxaflor. As a result, it is necessary to have an idea
of the effects of sulfoxaflor with other pesticides in the field.
The aim of this study was to find out the effects of sulfoxaflor and azoxystrobin individually
and in combination on the mortality and nutrition of bumble bees, and to determine whether
the potential effects of these substances on each other's effects are similar to those of both
research subjects.
The experiments were performed in the plant protection laboratory of the Estonian University
of Life Sciences. Bumble bee workers (Bombus terrestris) were used in the experiment, who
were individually treated with different solutions containing the insecticide sulfoxaflor and the
fungicide azoxystrobin and mixtures. Acetone was used as a negative control and dimethoate
as a positive control.
The study showed that azoxystrobin had no effect on bumble bee mortality and nutrition, but
in combination with insecticides, sulfoxaflor altered the effect on bumble bee mortality and
nutrition antagonistically at most doses tested (5 - 25 μg). However, at the highest dose of
sulfoxaflor (50 μg), the effect was amplified. Higher doses of sulfoxaflor also reduced
bumblebee weight, but lower doses did not affect it.
Based on the experiment, pesticides affect the mortality and nutrition of bumblebees,
depending on the dose. However, the antagonistic effect found should not be seen as a health enhancing tool for bumblebees, as there are sufficient examples of harmful effects of
azoxystrobin on bees in the literature. Advanced behavioural or physiological analyses should
be used for further clarity.