Tava- ja mahepõllumajandusliku talinisu kasvatamise tootlikkus ja kvaliteedinäitajad Eesti Maaülikooli katsepõldude teise rotatsiooni näitel aastatel 2013– 2017

Abstract

Tava- ja mahepõllumajandusliku talinisu kasvupind Eestis on suurenenud, seepärast on tootjatel tootmise juhtimiseks ja planeerimiseks vaja igakülgset teavet nii tootmissisendite, tootmisprotsessi kui saadava toodangu potentsiaalse mahu ja kvaliteedi kohta. Käesoleva uurimuse eesmärk on selgitada talinisu kasvatamise tootlikkuse ja vilja kvaliteedinäitajate erinevusi tava- ja maheviljelusviiside teise rotatsiooni võrdluskatsete põhjal aastatel 2013-2017. Töös kasutatavad andmed pärinevad Eesti Maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi viljelusviiside teise rotatsiooni (aastatel 2013- 2017) põldkatsetest, milles on neli tavaviljeluse ja kolm maheviljeluse varianti. Uurimuses kasutatakse andmete kvantitatiivset analüüsi. Tavaviljeluse katsetes ei eristunud üks variant suurima saagikusega viie katseaasta jooksul, kolmel aastal oli suurim saagikus variandis N150. Kvaliteedi järgi liigitusid aastatel 2013, 2014 ja 2016 kõikide tavavariantide nisusaagid toidunisu alla, liigitudes esimesse kuni neljandasse kategooriasse. Aastatel 2015 ja 2017 liigitus toidunisu alla ainult variant N150, kuuludes kvaliteedilt neljandasse kategooriasse ning ülejäänud variantide vili kuulus nendel aastatel ainult söödanisu alla. Maheviljeluse variantidest oli kolmel aastal kõrgeima saagikusega vahekultuuridega variant, vaid ühe aastal oli kõrgema saagikusega vahekultuuride ja sõnnikuga väetatud variant. Kvaliteedilt liigitusid mahevariandid aastatel 2014 ja 2016 toidunisu alla ning nõuete järgi kuulus see kolmandasse ning neljandasse kategooriasse. Aastatel 2013, 2015 ja 2017 ei vastanud mahesüsteemi talinisu kvaliteedinõuetele ning seda sai kasutada ainult söödaviljana.

The sown area of conventional and organic winter wheat in Estonia has increased, therefore, producers need comprehensive information on production inputs, production process, the volume and the quality of potential production. The purpose of the present Bachelor`s thesis is to explain the differences in the winter wheat productivity and grain quality indicators on the basis of the second rotation of field trial of conventional and organic farming in 2013-2017. The Bachelor`s thesis is based on secondary data collected from the field experiments of the second rotation (in 2013-2017) of the field trial of the Institute of Agricultural and Environmental Sciences of the Estonian University of Life Sciences. Four conventional and three organic variants have been evaluated by quantitative analysis. In the conventional farming experiments, in one year none of the variants stood out for the highest yield, however, in three years variant N150 provided the highest yield. In terms of quality, in 2013, 2014 and 2016, all conventional wheat yield variants were classified as food wheat, belonging to I-IV categories. In 2015 and 2017, merely one conventional farming variant N150, which belonged to the fourth category, was classified as food wheat, whereas the other variants were classified as feed wheat. As far as organic farming variants are concerned, in three years the variant, in which cover crops were grown, provided the highest yield. In one year, the variant, in which cover crops were grown and manure was applied, had considerably higher crop productivity. Based on quality, organic yield variants were classified as food wheat only in 2014 and 2016, belonging to the third to fourth categories, whereas in 2013, 2015 and 2017 organic variant yield was classified as feed grain.