Show simple item record

dc.contributor.authorBernotas, Priit
dc.contributor.authorSilm, Maidu
dc.contributor.authorJärvalt, Ain
dc.contributor.authorTuvikene, Arvo
dc.contributor.authorZirk, Jüri
dc.contributor.authorEist, Andi
dc.contributor.authorKonoplitski, Jüri
dc.date.accessioned2021-03-12T12:38:53Z
dc.date.available2021-03-12T12:38:53Z
dc.date.issued2018
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/6382
dc.description.abstractEuroopa angerjaid (Anguilla anguilla) on Võrtsjärve asustatud 1956. aastast saadik. Kui 50ndatel alguse saanud traditsioon teenis algselt pigem püügivaru pakkumise eesmärki, on asustamisel tänapäeval ka oluline looduskaitseline funktsioon. Olukorras, kus angerjavarud on kogu Euroopas kriitiliselt vähenenud (ICES, 2016), on äärmiselt tähtis tagada võimalikult paljudele angerjatele võimalus merre kuderändele pääsemiseks. Võrtsjärv on angerjale sobiv elupaik, mida tõendavad nii klaas- kui ettekasvatatud angerjate kasvukiirused (vastavalt 6,9 cm/aastas ja 6,5 cm/aastas; Silm et al, 2017). Viimase viie aasta jooksul on Võrtsjärve keskmiselt asustatud 49 klaas- ja 5 ettekasvatatud angerjat järvepinna hektari kohta. Brämick et al (2016) leiavad oma uurimistöös, et asustusmahud alla 50 is./ha kohta, ei mõjuta oluliselt suremust ega ka isaste isendite domineerimist angerjapopulatsioonis. Ka on Võrtsjärve toidubaas angerjat soosiv. Erinevate surusääsklaste arvukus Võrtsjärve põhjaloomastikus moodustab üle 60% kõigist uuritud rühmadest (Kangur et al 2003). Üle kogu järve leidub toiduks sobivat peenkala (särg, kiisk, ahven jne). Ka on Eesti Maaülikooli teadlaste poolt kindlaks tehtud angerja võimalik väljaränne Võrtsjärvest läbi Narva Hüdroelektrijaama turbiinide (Järvalt et al, 2010). Eesti territoorium on jagatud kahte angerjamajandusüksusesse – Narva jõe vesikond (millesse kuulub ka Võrtsjärv) ning Lääne-Eesti vesikond (Joonis 1). Tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1100/2007 artiklist 9 tuleb angerjavaru olukorrast majandusüksuses anda parim olemasolev hinnang ning võimalikult täpsed andmed. Võrtsjärve angerjavaru hinnati eelnevatel aastatel märgistamise-tagasipüügi meetodil. See tähendab, et populatsioonist eralatakse juhuslikud isendid (keskmiselt 100 isendit aastas), mis märgistatakse Carlin (Carlin, 1955) tüüpi märgisega. Märgistatud isendid lastakse tagasi populatsiooni ning ning mingi osa püütakse tõenäoliselt neist uuesti kinni. Varu arvutamiseks kasutakse järgmist valemit: N=(M+1)*(C+1)*(R+1)-1 kus märgistatud kalad (M) ja populatsiooni suurus (N) on võrdses suhetes märgistatud kaladega, mis olid uuesti kinni püütud (R) ja saagiga (C). Probleem seisneb aga asjaolus, et ametlik püügistatistika on tugevalt allahinnatud ning ka märgistatud kaladest teatamine on sageli väga lünklik. Kuigi metoodika iseenesest on angerjavaru hindamiseks igati sobilik, on see paraku Võrtsjärvel eelmainitud põhjustel liialt ebatäpne. Antud projekti eesmärk oli saada võimalikult täpsed andmed angerja arvukuse kohta Võrtsjärves ning kasutada neid andmeid angerjavaru ning hõbeangerjte väljarände hindamisel.est
dc.rightsCreative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccesseng
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by/4.0/
dc.subjectangerjasest
dc.subjectkalapüükest
dc.subjectkalapüügivahendidest
dc.subjectmõrradest
dc.subjectaruandedest
dc.subjectVõrtsjärvest
dc.titleUudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvelest
dc.title.alternativeEesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu (3-2_10/5035-5/2016; 10/10/2016) aruanneest
dc.typeReporteng
dc.contributor.departmentEesti Maaülikool. Limnoloogiakeskusest


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess