Show simple item record

dc.contributor.authorPärn, Henn
dc.date.accessioned2021-03-09T13:40:19Z
dc.date.available2021-03-09T13:40:19Z
dc.date.issued2008
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/6375
dc.description.abstractMaavarade säästlikust majandamisest ja keskkonnakaitselistest aspektidest tingitult on viimastel aastatel eriti Skandinaaviamaades, aga ka Eestis tähelepanu orbiiti tõusnud taastuvate ressursside kasutamine energia tootmiseks. Võrreldes 1990. aastaga oli küttepuidu tarbimine Eestis energia saamiseks 2001. aastal ligemale 3 korda suurem (Eesti…, 2002). Arvestades, et tuhasisaldus puidus on keskmiselt 0.6%, tekib energiatootmise jäägina praegu teoreetiliselt kuni 10000 tonni puutuhka aastas. Seoses sellega kerkivad üles ja muutuvad tõsiseks probleemid tekkiva puidutuha kasutamisvõimalustest ja utiliseerimisest. Teisest küljest viiakse raiejäätmete massilisel koristamisel traditsiooniliste raieviisidega raiutud raielankidelt ning metsa ülestöötamisel nn. kogupuu meetodil metsaökosüsteemidest välja suur hulk puude kasvuks vajalikke toitaineid põhjustades niiviisi metsamuldade viljakuse languse. Puutuhk sisaldab taimedele vajalikke toitaineid enam-vähem samades vahekordades, kui esineb kasvavates puudes. Seega oleks üks lahendus tekkivatele probleemidele viia puutuhk tagasi metsa. Niiviisi kompenseeritaks metsamuldades raiejäätmetega eemaldatavad taimetoitained ja tuhk utiliseeritaks. Metsade väetamine puutuhaga on praktiline metsamajanduslik võte, mida kasutatakse maailmas, eriti Skandinaaviamaades, seoses biokütuste suureneva tarvitamisega üha rohkem. Puutuha kasutamisega metsade väetamisel kaasneb mitmesuguseid (ökoloogilisi, majanduslikke jt.) probleeme, millest üks olulisemaid on metsamuldade saastamine puutuha koostises leiduvate raskmetallidega (Bramryd, Fransman, 1995). Viimased, eriti Cd, on potentsiaalselt ohtlikud metsa floorale ja faunale, ladestudes toitumisahelatesse ning leostudes põhjavette (Nieminen jt., 2005; Pitman, 2006). Nimetatud arvukate probleemide tõttu on viimasel ajal intensiivistunud sellealane teaduslik uurimistöö nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Metsamuldade neutraliseerimiseks ja puude toitesubstraadi rikastamiseks Eestis puutuhka seni kasutatud pole ning seega puuduvad kogemused metsade kasvu ja produktsiooni mõjutamiseks puutuha kasutamisega.est
dc.rightsCreative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccesseng
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by/4.0/
dc.subjectbioenergeetikaest
dc.subjectjäätmekäitlusest
dc.subjectjäätmedest
dc.subjectutiliseerimineest
dc.subjecttuhkest
dc.subjectmetsakasvatusest
dc.titleBioenergeetikas tekkivate jäätmete utiliseerimine metsakasvatuslikel eesmärkidelest
dc.title.alternativeKIKi projekt nr. 32est
dc.typeReporteng
dc.contributor.departmentEesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituutest


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess