Pindmiste põhjasetete resuspensiooni ajalis-ruumiline dünaamika Peipsi järves

Abstract

Käesoleva töö raames viidi esmakordselt läbi uuringud settevoogude määramiseks Peipsi järves. Tänu settelõksude paigaldamisele Peipsi kahes morfoloogiliselt erinevas järveosas (Peipsi Suurjärves ja Lämmijärves), selgitati välja setete resuspensiooni ruumilist muutlikkust. Mõned uurimisperioodi jooksul (mai – oktoober 2011. a.) kaduma läinud settelõksude proovid ei takistanud resuspensiooni ajalise käigu jälgimist. Seega käesolevas töös püstitatud eesmärgid on täidetud. Ühtlasi osutusid õigeteks ka töös püstitatud hüpoteesid. Uurimisperioodi keskmistes setete resuspensiooni määrades täheldati ligi viiekordset erinevust kahe järveosa vahel. Kõrgeim resuspensioon määrati Peipsi järve sügavaimas proovipunktis, mis asub Lämmijärvel. Ilmselt leidis aset järve madalamates piirkondades resuspendeerunud sette fokuseerumine veekogu sügavamates piirkondades. Uurimisperioodi jooksul täheldati olulisi resuspensiooni määrade kõikumisi. Peipsi Suurjärves täheldati resuspensiooni tõusu augustist sügise poole ning kõrgeimad väärtused määrati septembris (45,9 g KA m-2 p-1). Lämmijärve proovipunktis resuspensiooni ajalised muutused olid tagasihoidlikumad. Kõrgeimat resuspensiooni (86,2 g KA m-2 p-1) määrati antud järveosas augustis. Siiski moodustas resuspensiooni määr enamuse kogu settimisvoost kogu uurimisperioodi vältel nii Peipsis Suurjärves kui Lämmijärves. Tuul oli üks peamisi resuspensiooni põhjustavaid faktoreid. Sellele viitas tuulte kiiruste ja resuspensiooni määrade ajaliste dünaamikate sarnasus. Lisaks, rõhutas tuule mõju olulisust vee temperatuuri ja vees lahustunud hapniku ühtlane vertikaalne jaotus kogu uurimisperioodi vältel. Peipsi resuspensiooni soodustavaks faktoriks osutus ka fütoplanktoni areng. Peipsi järve keskkonnakaitse seisukohalt oleks vajalik jätkata setete resuspensiooni uuringuid, selgitades välja antud protsessi mõjusid unikaalse järve ökoloogilisele seisundile.

As in many shallow lakes, eutrophication is the most serious environmental problem in Lake Peipsi. In this lake, eutrophication has led to an undesirable growth of algae, massive blooms of cyanobacteria accompanied by oxygen depletion However, resuspension and its contribution to the problem have never been studied in this lake. The aim of the present study was to elucidate temporal and spatial variations of sediment resuspension in large and shallow Lake Peipsi using sediment traps. Sampling was conducted from 24 May to 11 October in 2011 at 2 sampling stations, using 14-day intervals. Sediment resuspension was quantified with the aid of cylindrical sediment traps located in Lake Peipsi sensu stricto (Lake Peipsi s.s.) and in Lake Lämmijärv. Sediment resuspension in Lake Peipsi demonstrated high spatial and temporal variability. The highest resuspension rates were measured from the traps located at the deepest part of lake Peipsi most obviously due to sediment focusing. The results of the study indicated that the rate of sediment resuspension followed the same pattern as gross sedimentation during the open water period, and this differed significantly between sampling dates. In Lake Peipsi s.s., the highest values of resuspension were observed in September. Sediment resuspension was found to be related to wind velocity. Futher studies of sediment resuspension and its effects are of great importance from the viewpoint of water management in the eutrophic Lake Peipsi.