dc.contributor.author | Drenkhan, Rein (koostaja) | |
dc.contributor.author | Adamson, Kalev (koostaja) | |
dc.contributor.author | Hanso, Märt (koostaja) | |
dc.date.accessioned | 2021-02-22T08:05:13Z | |
dc.date.available | 2021-02-22T08:05:13Z | |
dc.date.issued | 2013 | |
dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10492/6335 | |
dc.description.abstract | Käesolev uurimistöö käsitleb eelkõige vöötaudide tekitajate (Mycosphaerella spp.) seire ja
diagnostika põhimõtteid. Tegelikult ongi vöötaudide looduses tuvastamine ja ka laboratoorselt
nende haigusetekitajate määramine keeruline ja raske. Põhjus on asjaolus, et vöötaudi
tekitavad liigid kuuluvad ühte keerukasse perekonda (Mycosphaerella) ning nende välised
sümptomid on tihti väga sarnased, kuid kahjustused puudele erinevad. Haigusetekitajate
määramise küsimusi üritas käesolev uurimistöö lahendada.
Uurimistöö üks olulisemaid eesmärke oli jälgida ning analüüsida, milline on invasiivsete
vöötaudide levik meie metsades, haljastusaladel ja arboreetumites. Eelkõige seirati
karantiinset ja ohtlikku haigust pruunvöötaudi (tekitaja Mycosphaerella dearnessii, anamorf
Lecanosticta acicola) tema Eestis esmaavastamise kohas Tallinna Botaanikaaias (TBA) ning
püüti leida teisigi võimalikke haiguskoldeid mujal Eestis ja ka Põhja-Lätis. On ju tegemist
nimetatud haiguse ilmselt lõunast põhja suunas toimuva areaali laienemisega. Oluline oli
teada saada, kas pruunvöötaud on levinud jätkuvalt ainult TBA-s, kuhu ta ilmselt
eksootmänniliikidega kogemata sisse toodi, või on seda haigust juba lõuna poolt jõudnud ka
mujale Eestis ning, teisest küljest, kas haigusetekitaja on levinud välja TBA piiridest.
Vöötaudide tekitajad on nii kaugel põhjas nende jaoks täiesti uues keskkonnas ja patogeeni
käitumine teadmata, seepärast analüüsiti vastavate haigustekitajaid levitavate eoste
sporulatsiooni (s.o. eoste produktsiooni), eelkõige millest lähtuvad tõrjepõhimõtted nimetatud
ohtlike vöötaudide vastu.
Teadaolevalt levib Euroopas kaks punavöötaudi tekitajat Dothistroma septosporum
(teleomorf ehk suguline arengujärk Mycosphaerella pini) ja Dothistroma pini (teleomorf
teadmata). Viimast pole Eestis veel leitud, tema olemasolu meil kontrolliti molekulaarseid
meetodeid kasutades.
Käesoleva töö üks eesmärke oli ka lühikese ja võimalikult praktilise männi okkahaiguste
määraja koostamine.
Käesolev projekt on olnud suureks abiks rahvusvahelises meie osalemisel rahvusvahelises
COST projektis DIAROD ja Eesti poolse sisuka teadustöö tegemisel selle raames. Suurimad
tänud rahastajale Keskkonnainvesteeringute Keskusele. | est |
dc.rights | Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess | eng |
dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/ | |
dc.subject | pruunvöötaud | est |
dc.subject | punavöötaud | est |
dc.subject | mänd | est |
dc.subject | taimehaigused | est |
dc.subject | aruanded | est |
dc.title | Karantiinse pruunvöötaudi ja teiste ohtlike vöötaudide seire, diagnostika ja tõrjestrateegia : täitmise lühiaruanne | est |
dc.title.alternative | Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2011.a. metsanduse programmi projekt nr. 2173 : lepinguline uurimistöö nr. 3-2_8/66-3/2011 | est |
dc.type | Report | eng |
dc.contributor.department | Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakasvatuse osakond | est |