Show simple item record

dc.contributor.authorDrenkhan, Rein (koostaja)
dc.contributor.authorAdamson, Kalev (koostaja)
dc.contributor.authorHanso, Märt (koostaja)
dc.date.accessioned2021-02-22T08:05:13Z
dc.date.available2021-02-22T08:05:13Z
dc.date.issued2013
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/6335
dc.description.abstractKäesolev uurimistöö käsitleb eelkõige vöötaudide tekitajate (Mycosphaerella spp.) seire ja diagnostika põhimõtteid. Tegelikult ongi vöötaudide looduses tuvastamine ja ka laboratoorselt nende haigusetekitajate määramine keeruline ja raske. Põhjus on asjaolus, et vöötaudi tekitavad liigid kuuluvad ühte keerukasse perekonda (Mycosphaerella) ning nende välised sümptomid on tihti väga sarnased, kuid kahjustused puudele erinevad. Haigusetekitajate määramise küsimusi üritas käesolev uurimistöö lahendada. Uurimistöö üks olulisemaid eesmärke oli jälgida ning analüüsida, milline on invasiivsete vöötaudide levik meie metsades, haljastusaladel ja arboreetumites. Eelkõige seirati karantiinset ja ohtlikku haigust pruunvöötaudi (tekitaja Mycosphaerella dearnessii, anamorf Lecanosticta acicola) tema Eestis esmaavastamise kohas Tallinna Botaanikaaias (TBA) ning püüti leida teisigi võimalikke haiguskoldeid mujal Eestis ja ka Põhja-Lätis. On ju tegemist nimetatud haiguse ilmselt lõunast põhja suunas toimuva areaali laienemisega. Oluline oli teada saada, kas pruunvöötaud on levinud jätkuvalt ainult TBA-s, kuhu ta ilmselt eksootmänniliikidega kogemata sisse toodi, või on seda haigust juba lõuna poolt jõudnud ka mujale Eestis ning, teisest küljest, kas haigusetekitaja on levinud välja TBA piiridest. Vöötaudide tekitajad on nii kaugel põhjas nende jaoks täiesti uues keskkonnas ja patogeeni käitumine teadmata, seepärast analüüsiti vastavate haigustekitajaid levitavate eoste sporulatsiooni (s.o. eoste produktsiooni), eelkõige millest lähtuvad tõrjepõhimõtted nimetatud ohtlike vöötaudide vastu. Teadaolevalt levib Euroopas kaks punavöötaudi tekitajat Dothistroma septosporum (teleomorf ehk suguline arengujärk Mycosphaerella pini) ja Dothistroma pini (teleomorf teadmata). Viimast pole Eestis veel leitud, tema olemasolu meil kontrolliti molekulaarseid meetodeid kasutades. Käesoleva töö üks eesmärke oli ka lühikese ja võimalikult praktilise männi okkahaiguste määraja koostamine. Käesolev projekt on olnud suureks abiks rahvusvahelises meie osalemisel rahvusvahelises COST projektis DIAROD ja Eesti poolse sisuka teadustöö tegemisel selle raames. Suurimad tänud rahastajale Keskkonnainvesteeringute Keskusele.est
dc.rightsCreative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccesseng
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by/4.0/
dc.subjectpruunvöötaudest
dc.subjectpunavöötaudest
dc.subjectmändest
dc.subjecttaimehaigusedest
dc.subjectaruandedest
dc.titleKarantiinse pruunvöötaudi ja teiste ohtlike vöötaudide seire, diagnostika ja tõrjestrateegia : täitmise lühiaruanneest
dc.title.alternativeKeskkonnainvesteeringute Keskuse 2011.a. metsanduse programmi projekt nr. 2173 : lepinguline uurimistöö nr. 3-2_8/66-3/2011est
dc.typeReporteng
dc.contributor.departmentEesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakasvatuse osakondest


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) ; openAccess