Show simple item record

dc.contributor.authorGross, Riho (koostaja)
dc.date.accessioned2020-12-16T08:36:58Z
dc.date.available2020-12-16T08:36:58Z
dc.date.issued2020
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/6266
dc.description.abstract2019. aasta aruanne on osa 1995. aastal alanud pikaajalisest EMÜ VLI vesiviljeluse õppetooli koostööst Keskkonnaministeeriumi ja RMK Põlula kalakasvatustalitusega (varem Põlula Kalakasvatuskeskus ja RMK Põlula kalakasvatusosakond), mille eesmärgiks on kalade taastootmise alaste uuringute teostamine vastavalt lepingus püstitatud lähteülesandele (vt. lk. 3-4). Lepingu raames õnnestus 2019. a. koguda kokku 944 kala koeproovid, s.h. 526 looduslike ja taastatavate lõepopulatsioonide noorkala, 138 Kunda lõhe sugukarja asenduskala, 40 Kunda lõhe asenduskarja niisa sügavkülmutamiseks kasutatud isaskala, 56 Kunda jõest püütud lõhe suguküpset emas- ja isaskala ning kääbusisast, 15 Pärnu jõest püütud lõhe sugukala, 124 Pärnu jõest püütud siirdesiiga sugukala ja 45 sugukarja kala. Lähteülesande punkti 2.3 ei olnud võimalik täita Keila ja Vasalemma lõhe sugukalade osas, kuna RMK Põlula kalakasvatustalitus ei kogunud 2019. aastal nendest jõgedest krüogeenipanga jaoks sugukalu. Selle asemel analüüsisime krüopanga täiendamiseks 2019.a. kasutatud Kunda asenduskarja 3+ isaskalade (40 tk.) geneetilisi iseärasusi. Samuti ei olnud võimalik täita lähteülesande punkti 2.6, kuna RMK Põlula kalakasvatustalitus loobus 2019. aastal Peipsi järve ja Hiiumaa ranniku siigade kasvatamiskatsetest, sest bioohutuse tagamiseks vajalik karantiinihoone 2019. aastal ei valminud. Lisaks analüüsisime 2019. aasta lepingu raames RMK Põlula kalakasvatustalituse poolt Kunda lõhe sugukarja geneetilise mitmekesisuse hoidmiseks ja suurendamiseks kogutud kääbusisaste ja täiskasvanud sugukalade geneetilist mitmekesisust ja kvaliteeti, mis ei olnud küll 2019. a. lepingu lähteülesannete loetelus, kuid on vajalik asustamisteks toodetavate Kunda lõhe noorkalade geneetiliste iseärasuste hindamise seisukohalt. Lisaks tavapärasele lõhe geneetiliseks analüüsiks kasutatavate geneetiliste markerite komplektile (17 mikrosatellitmarkerit) kasutasime 2019. a. esmakordselt Y-kromosoomi spetsiifilist geneetilist markerit, mille abil on võimalik määrata ka mittesuguküpsete isendite sugupoolt, mis omakorda võimaldab optimeerida sugukarja sugulist vahekorda varasemalt kui seni ning säästab sellega ressursse. Lepingu aruande koostas EMÜ vesiviljeluse õppetooli juht, professor Riho Gross. Laboratoorsed geneetilisted analüüsid teostasid EMÜ vesiviljeluse õppetooli töötajad Oksana Burimski ja Kerli Haugjärv. Lepingu täitjad tänavad Kunnar Klaasi ja Ene Saadret RMK Põlula kalakasvatustalitusest ning Martin Keslerit TÜ Eesti Mereinstituudist abi eest koeproovide kogumisel.est
dc.publisherEesti Maaülikoolest
dc.subjectPõlula Kalakasvandusest
dc.subjectkalakasvatusest
dc.subjectvesiviljelusest
dc.subjectkalad (zool.)est
dc.subjectkalavarudest
dc.subjectlõheest
dc.subjectsiigest
dc.subjectgeneetiline muutlikkusest
dc.subjectjõedest
dc.subjectuuringudest
dc.titleKalade taastootmise alased uuringud 2019. aastal : Keskkonnaministeeriumi töövõtulepingu 4-1/19/99 2019. aasta aruanneest
dc.typeReporteng
dc.contributor.departmentEesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut. Vesiviljeluse õppetoolest


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record