Show simple item record

dc.contributor.authorLeming, Ragnar (koostaja)
dc.contributor.authorJeremejeva, Julia (koostaja)
dc.contributor.authorIlves, Vello (koostaja)
dc.contributor.authorVetemaa, Airi (koostaja)
dc.date.accessioned2020-11-17T11:40:34Z
dc.date.available2020-11-17T11:40:34Z
dc.date.issued2020
dc.identifier.isbn978-9916-9543-0-0
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/6228
dc.description.abstractMahepõllumajanduslikus ehk ökoloogilises linnukasvatuses pannakse suurt rõhku lindude heaolule. Linnud peavad saama võimalikult liigiomaselt käituda, süüa liigiomast sööta. Eestis on peamine mahelinnukasvatusharu munakanakasvatus, tegeletakse ka hane-, pardi-, muskuspardi-, pärlkana- ja vutikasvatusega. 2019. a oli munakanu üle 24 tuhande. 2020. a oli maheregistris 118 ettevõtet, kes pidasid munakanu. Neist vaid viiel ettevõttel oli 500–1000 ja kolmel ettevõttel üle 1000 munakana. Broilereid, parte, hanesid ja kalkuneid oli samuti vähestes ettevõtetes ning väga vähesel arvul. Peamised põhjused, miks mahetootmises on linnukasvatus vähearenenud, on lindude söötmise ja pidamise keerukus ning raskused sobiva tõumaterjali leidmisel.est
dc.description.sponsorshipInfomaterjal on välja antud MAK 2014-2020 programmi “Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Liit.est
dc.publisherEesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest
dc.rights© Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametest
dc.rights© Maaeluministeeriumest
dc.rights© Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest
dc.subjectlinnukasvatusest
dc.subjectmahepõllumajandusest
dc.subjectbiodünaamiline põllumajandusest
dc.titleMahepõllumajanduslik linnukasvatusest
dc.typeBookeng


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record