Show simple item record

dc.contributor.advisorKõiv, Toomas
dc.contributor.authorSepp, Margot
dc.date.accessioned2012-06-09T14:27:41Z
dc.date.available2012-06-09T14:27:41Z
dc.date.issued2012
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/615
dc.description.abstractMaailmas on viimaste hinnangute kohaselt ligikaudu 304 miljonit looduslikku järve, mille pindala on vähemalt 0,1 ha. Suurem osa neist on väikesed ja küllaltki madalad veekogud, tavaliselt alla 10 meetri sügavused. Madalad järved moodustavadki üldarvust enamuse ning kõrgema produktiivsuse tõttu on ka nende majanduslik tähtsus suurem. Seepärast on madalaid järvi palju rohkem uuritud, võrreldes vähearvukate sügavate järvedega. Samas on sügavad järved oluliselt keerulisemad ökosüsteemid, kus leidub hulgaliselt eripäraseid ökonišše ja endeemseid liike. Sügavad järved on enamasti kihistunud ning neile on iseloomulikud temperatuuri- ja lahustunud ainete gradiendid, mis määravad sageli ära koosluste liigilise koosseisu, arvukuse ning paiknemise veesambas. Sügavate järvede suhteliselt suur ja staatiline veemass võimaldab erinevate ainete akumuleerumist ning soodsate tingimuste kokku langemisel võivad kontsentratsioonid hüpolimnionis väga kõrgele tõusta. Kirjandusallikatel põhineva bakalaureusetöö eesmärgiks on iseloomustada erinevat tüüpi kihistunud järvi ning anda ülevaade kihistuse kujunemisviisidest. Samuti analüüsitakse peamiste füüsikaliste ja keemiliste gradientide olemust ja tekkemehhanisme ning erinevate ainete akumulatsiooniprotsesse holomiktilistes ja meromiktsetes järvedes. Lisaks pööratakse tähelepanu Eesti kihistunud väikejärvedele. Töö käigus püütakse välja selgitada, kas ainete akumuleerumine kihistunud järvede hüpolimnionis on paratamatu nähtus, mis kaasneb iga vähegi sügavama järve puhul. Järvede kihistumine ja segunemine sõltuvad järve morfomeetrilistest näitajatest, eelkõige sügavusest ja suurusest. Samuti mõjutavad seda soojusvahetus atmosfääriga, lahustunud ainete sisaldus ning avatus tuultele ja vee viibeaeg. Temperatuurigradiendi kujunemise järves määravad vette tunginud päikesekiirguse neeldumine ning soojuse edasine jaotumine vee tiheduse anomaalia ja tuulte põhjustatud segunemise mõjul. Keemilised gradiendid tekivad järves erineva mineraalsuse ja ioonkoostisega vee sissevoolu või sisemiste protsesside tulemusel. Eesti järvedest kihistub umbes 30% ning mitmetes nendest on registreeritud ka erakordselt suuri lahustunud ainete sisaldusi. Kõrged ainekontsentratsioonid on kihistunud järvedes küllaltki tavalised, kuid ei esine tingimata kõikides sügavates järvedes. Kihistumine küll soodustab erinevate ainete akumuleerumist hüpolimnionis, kuid märkimisväärset mõju avaldavad ka valgala ja atmosfääri omadused, kliimatingimused ning inimtekkeline reostus.est
dc.description.abstractThere are about 304 million natural lakes in the world which area is more than 0.1 ha according to last estimates. Most of them are small and quite shallow water bodies, usually less than 10 metres deep. Shallow lakes make up the majority of total number of lakes and their economical importance is greater due to the higher productivity. That is the reason why shallow lakes have been investigated more compared with less numerous deep lakes. On the other hand, deep lakes are far more complex ecosystems, where lots of different ecological niches and endemic species are found. Deep lakes are usually stratified and characterized by vertical gradients of temperature, oxygen, mineral and nutrient concentration which often determine the taxonomical composition, abundance, and vertical segregation of communities in lakes. Relatively large and static water mass of deep lakes enables accumulation of different substances and concentrations may rise very high in the hypolimnion if conditions are advantageous. The aim of the literature-based bachelor’s thesis is to characterize stratified lakes from different types and to give an overview of stratification formations. Also, major chemical and physical gradients and their development mechanisms, and accumulation processes of different substances in holomictic and meromictic lakes are analyzed. Additionally, Estonian stratified small lakes are paid attention. It is tried to find out during the compilation of the diploma thesis if accumulation of substances is indispensable phenomenon in the hypolimnion of stratified lakes which happens in every deep lake. The dynamics of stratification and mixing depends foremost on the depth and size of a lake. It is also influenced by energy and matter exchanges with the atmosphere, concentration of solutes, wind exposure of a lake, and water residence time. Chemical gradients can result from inflow of water with different salinity and ionic composition or internal processes in the lake. About 30% of Estonian lakes are deep enough to become stratified, in several of them extremely high concentrations of dissolved substances have been recorded. High concentrations of different substances are rather common in the deep waters of stratified lakes, but do not occur in all stratified lakes. Stratification of a lake intensifies accumulation of different substances in the hypolimnion, but qualities of catchment and atmosphere, climatic conditions, and anthropogenic contamination have also a significant influence.eng
dc.subjectakumuleerumineest
dc.subjectkihistunud järvedest
dc.subjecthüpolimnionest
dc.subjectbakalaureusetöödest
dc.titleKihistunud järved ning ainete akumuleerumine nende hüpolimnionisest
dc.title.alternativeStratified Lakes and Accumulation of Substances in Their Hypolimnioneng
dc.typeBachelor Thesis
dc.date.defensed2012-06-11


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record