Comparing health and welfare of pigs farmed in conventional and in organic systems in Estonia
Abstract
In 2014 the Estonian Veterinary and Food Safety board passed a decree forbidding swine to
have access to outdoors, because of the spread of African swine fever. Since then all pigs
have been kept inside, possibly influencing the welfare of organic pigs. This study
compared the welfare and health of pigs raised in conventional and in organic systems in
Estonia regarding these changes in the farming of pigs. Data were gathered from three
organic and three conventional production systems. Selected parameters for comparison
were: stocking densities, behaviour, human-animal approach test, lameness, dirtiness, ear
and tail biting, skin wounds and shoulder ulcers. Also faecal samples for parasitic egg
counts were taken. Organic farms had poorer human-animal interactions compared to
conventional farms, but were better in regards to the social and exploratory behaviour
among pigs. Also, organic production systems were slightly better regarding lameness and
dirtiness compared to conventional farms. There was no difference regarding numbers of
shoulder ulcers between the production systems. Additionally, organic farms had less tail
biting and skin wounds than on conventional farms. Out of 16 fresh faecal samples taken
from organic farms 12 had parasite eggs, while out of 20 samples taken from conventional
farms 0 were positive. There was no evidence for a clear benefit to the welfare and health of
pigs on organic farms compared to conventional farms. Eesti Veterinaar- ja Toiduamet võttis vastu määruse 2014 aastal, mis keelas sigu lasta välja
õue ja hoida sööta väljas, et piirata Sigade aafrika katku levikut. Alates sellest on kõik sead
hoitud siseruumides, mõjutades mahesigade heaolu. Antud uurimus võrdleb tava- ja
mahesigade heaolu ning tervist Eestis, kui muutus mahesigade pidamisviis. Andmeid koguti
kolmest mahefarmist ja kolmest tavafarmist. Valitud parameetrid võrdluseks olid loomade
paigutustihedus, sigade käitumine, looma reaktsioon inimese lähenemisel, longe, loomade
puhtus, õlavarrepiirkonna haavandid, naha-, kõrva- ja sabahaavad. Samuti võeti ka
roojaproove uurimaks siseparasiitide nakkussuurust. Uurimuses avastati, et mahefarmides
on halvem looma reaktsioon inimese lähenemisel kui tavafarmides, kuid parem sotsiaalne ja
väljenduslik käitumine sigadel. Lisaks oli mahefarmides vähem longet ja määrdunud loomi
kui tavafarmides. Erinevust ei olnud õlavarrepiirkonna haavandite osakaalus mõlemas
pidamissüsteemis. Mahefarmides oli vähem saba- ja nahahaavu. Kuueteistkümnest
mahefarmidest võetud värsketest roojaproovidest 12 leiti parasiidimune, kui 20 tavafarmide
roojaproovidest ei olnud üheski parasiidimune. Uurimusest ei selgunud ühelgi
pidamissüsteemil eelist teisele.