Assessment of wellbeing and health benefits from forest park. Case study in Arboretum Magnolia

Abstract

The increased urbanisation in Finland (Kuntaliitto 2019) has resulted in fragmentation of forests and changes in lifestyle with decreased physical activity, stress, overweight and prevalent health issues, such as chronic inflammation, diabetes and cardiovascular disease. (ten Brink et al. 2016, THL 2017) Studies have confirmed that regular visits to natural settings will improve human wellbeing and health with several mechanisms (Hartig et al. 2014, Tyrväinen et al. 2018). A new concept of forest medicine has been launched. (Li 2016) Still, there is a need to know how the place of residence and personal characteristic influence in perceptions of affordances or restoration. (Tyrväinen et al. 2019) This study will assess and analyse the perceived wellbeing and restoration of a short-term visit to Arboretum Magnolia in terms of nature connectedness, trail affordances, restoration with the focus on impacts of residential place, age, weight and guidance to the perception of wellness. The study trail was designed by applying six theories (Kaplan and Kaplan 1989, Ulrich 1991, Appleton 1975, From 1064, Grahn et al. 2010, Haahtela et al. 2013) linking nature to psychological or physiological health. The pre- and post-trail subjective perceptions of the state of health, quality of life, tension, stress, restoration, or tiredness were collected by the using forest medicine questionnaire (INFOM 2019) modified for Finnish users. The physiological responses were recorded by Moodmetric®, a ring which measures the electrodermal activity (EDA) representing the sympathetic activity. (Torniainen et al. 2015) The results point out that social learning as a child will result in connecting with nature. The favourite place in nature or arboretum was near water as well as the most restorative area in the arboretum. Different area affordances were appreciated; personal needs vary greatly and have an impact on the restorative experience. All types of restoration described in the literature were reported. The perceived outcome of the visit in all data was a highly significant decrease in perceived tension, nervousness and stress, improvement of feeling refreshed, pleased, and perceived quality of life. The place of residence influences on the restoration. The urban dwellers perceived highly significant decrease in tension, nervousness and feeling refreshed and pleased. Similar results were seen in women, with age more than 60 years and with a healthy weight. Overweight persons had a significant reduction of stress, tension, nervousness, improvements of feeling refreshed, pleased and quality of life. Restorative experience or tension reduction did not show to be dependent on the trail guidance, but stress reduction was significant in the nonguided group. Pre-trail tiredness decreased by 70% in all data, in general: more in urban than rural dwellers, more in age group less than 60 years, more in overweight than normal-weight examinees. Diverse functional practices were found to assist the restoration. According to Moodmetric®, in all data, the sympathetic activity decrease was seen in 15-20 minutes after getting to the trail. The change was 2.5% more prominent in the guided group, reinforcing the importance of guidance for the therapeutic trail purposes. The study results indicate that diverse affordances for restoration can be found in Arboretum Magnolia. The wellness trails or guided therapeutic trails will improve wellness and health following short term visit. Further studies of the repeated visits would be required to draw more conclusions.

Suurenenud linnastumine Soomes (Kuntaliitto 2019) on põhjustatud metsade killustumisest ja elustiili muutusest - vähenenud on kehaline aktiivsus, suurenenud stress, ülekaal ja muud levinud terviseprobleemid, nagu krooniline põletik, diabeet ja südame-veresoonkonna haigused. (ten Brink jt 2016, THL 2017). Uuringud on kinnitanud, et regulaarsed looduskeskkondade külastused parandavad inimeste heaolu ja tervist mitme mehhanismi kaudu (Hartig jt 2014, Tyrväinen jt 2018). Metsameditsiini uus kontseptsioon on saanud alguse. (Li 2016) Siiski on vaja teada, kuidas asukoht ja isiklikud omadused mõjutavad arusaami võimalustest või taastumisest endast. (Tyrväinen jt 2019) Selles uuringus hinnatakse ja analüüsitakse arboretum Magnoolia lühiajalise külastuse tajutavat heaolu ja taastumist - loodusega seotuse, radade olemasolu - taastumise osas keskendudes elukoha, vanuse, kaalu ja juhistele heaolu tajumiseks. Õpperaja kujundamisel kasutati kuut teooriat (Kaplan ja Kaplan 1989, Ulrich 1991, Appleton 1975, 1064, Grahn jt 2010, Haahtela jt 2013), sidudes loodust psühholoogilise või füsioloogilise tervisega. Rajaeelne ja -järgne subjektiivne ettekujutus tervislikust seisundist, elukvaliteedist, pingest, stressist, taastumisest või väsimusest koguti Soome kasutajatele kohandatud metsameditsiini küsimustikku (INFOM 2019). Füsioloogilised vastused registreeriti Moodmetric® sõrmuse abil, mis mõõdab sümpaatilist tegevust elektrodermaalselt (EDA). (Torniainen jt 2015) Tulemused toovad välja selle, et laps loob sotsiaalse õppimise tulemusel ühenduse loodusega. Looduse või arboreetumi lemmikkoht oli vee lähedal -samuti oli see arboreetumi kõige rohkem taastuvust pakkuvam ala. Erinevate roheruumide väärtused said hinnatud - isiklikud vajadused on väga erinevad ja mõjutavad taastumise kogemust. Kõik teaduskirjanduses kirjeldatud taastumistüübid on käesolevas töös esindatud. Külastuse tajutatavad tulemused kõikides kategooriates olid alljärgnevad: tajuti pinge langust, närvilisuse ja stressi väga olulist vähenemist, tunti värskendatud enesetunnet, rahulolu ja tajutava elukvaliteedi paranemist. Elukoht mõjutab taastumise taset. Linnaelanikud tajusid väga olulist pingete ja närvilisuse vähenemist ning tundsid värskendunud olekut ja rahulolu. Sarnaseid tulemusi saadi ka üle 60-aastaste ja normaalse kehakaaluga naistel. Ülekaalulistel inimestel vähenes märkimisväärselt stress, pinge, närvilisus; paranes värskustunne, rahulolu ja elukvaliteet. Taastav kogemus või pingete vähenemine ei näidanud sõltuvust rajal juhendamisest, kuid stressi vähendamine oli märkimisväärne rühmas, kus giidi ei olnud. Rajaeelne väsimus vähenes kõigis andmetes 70% - rohkem linna kui maaelanikel, rohkem alla 60-aastaste vanuserühmades, rohkem ülekaalulistel kui normaalkaalus uuritavatel. Leiti, et taastumisele aitavad kaasa mitmekesised praktilised tavad. Moodmetric® andmetel nähti sümpaatilise tegevuse langust kõikides andmetes 15-20 minuti jooksul pärast rajale jõudmist. 2,5% osas oli muutus silmatorkavam juhendatud rühmas, mis suurendas juhendamise olulisust teraapilise kogemuse saamisel. Uuringu tulemused näitavad, et arboreetum Magnoolias võib leida mitmesuguseid taastumise protsessi võimalusi. Terviserajad või juhendatud teraapilised teekonnad parandavad inimese heaolu ja tervist pärast lühiajalist looduse või arboreetumi külastust. Uuemate järelduste tegemiseks oleks vaja korduvate visiitide täiendavaid uuringuid.