Uttede ja lihatallede söötmise korraldus ja söötmisolukorra parandamise võimalused Indreku Talu OÜ-s

Abstract

Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks oli uurida Indreku Talu OÜ-s lammaste söötmiseks kasutatud söötasid ja nende toiteväärtusi ning uttede ja tallede söötmise korraldust. Selleks tehti koresööda analüüs 2017. ja 2018. aastal tehtud silost. Selgitati välja söötmistarve erinevates tootmisfaasides uttedel ja erinevates kasufaasides talledel, kirjeldati hetkel toimivat söötmiskorraldust ning leiti soovitused söötmisolukorra parandamiseks. Sööda analüüs tehti 2017. aastal valmistatud kahe erineva silo proovidest, millest üks oli esimesest niitest märg silo ning teisel niitel tehtud kuiv silo. Analüüsist selgus, et 2017. aastal toodetud märg silo on hea toiteväärtusega, milles proteiini 15,6% ja metaboliseeruvat energia 9,1 MJ/kg, kuivaine protsent oli 38,3. Teise niite kuiva silo kvaliteet ning toitainete sisaldus oli kehvema rohumassi tõttu väiksem. Silo oli liiga kuivaks närvutatud (kuivaine 57,5 %) ja toitainete kadu on suur. Toiteväärtus 8,5 MJ metaboliseeruvat energiat, mida võib pidada rahuldavaks, aga proteiini sisaldus väga madal ehk 8,6%. 2018. aasta silo oli kuiva suve tõttu teisest niitest, kuna kuivaine % on 22,6 toorproteiini on 11% ja metaboliseeruv energia kuivaines 9,2 (g/kg), siis võrreldes eelmise aasta märja siloga on toorproteiini % madalam, kuid metaboliseeruv energia peaaegu sama ehk toiteväärtus oli ainult veidi väiksem kui 2017.aasta märjal silol. Antud analüüside tulemusel võib väita, et Indreku Talu OÜ-s kasutatud silo on keskmise kvaliteediga. Et tagada loomadele kvaliteetne sööt ja õige toitainetetarve on vaja teha rohkem söödaproove, sest nii on andmed kõige täpsemad ja võimalik teha õiged otsuseid söötmise ja lisasöötmise osas. Uttede söötmisaasta algab paaritusega. 2-3 nädalat enne paaritust ning paarituse perioodil suurendatakse nende toitumist. Paaritusperioodi alguses on loomad karjamaal. Söötmisperioodiks tuuakse loomad lauta ning laudaperiood kestab keskmiselt 6 kuud. Loomi peetakse 500 ruutmeetrisel alal, mis on jagatud kaheks osaks. Uttesid söödetakse tervete heina-või silorullidega, mis tõstetakse ette tõstukiga söödasõimedesse. Poegimisperioodil eraldatakse uted 2-3 päevaks eraldi sulgu, et tallel tekiks emaga side. Seejärel paigutatakse nad ühis alale, kuhu koondatakse poeginud uted koos talledega. Kasutusel oleva süsteemi puhul esineb mitmeid probleeme laudaperioodil, millele leiti ka võimalik lahendus. Näiteks hein- ja silorullide söödasõimedesse tõstmisel võib tekkida oht, kus loomad tormavad koheselt värsket sööta sööma ning ei hooli traktorist ega tõstukist ning võib tekkida oht, et nad võivad jääda kas heina/silorulli või traktori alla. Lahendusena tehti ettepanek võtta kasutusele söödalava. Söödalava eelis on söötmise protsessi turvalisus ning antud süsteem ei nõua lisaks tööjõuressurssi ja aitab optimeerida söötmisprotsessi aega. Praeguses söödakorralduses on probleemiks see, et tugevamad loomad trügivad esmajärjekorras sööma, mille tulemusel nõrgemad saavad hiljem vähem väärtuslikuma toidu. Lahenduseks leiti, et loomad tuleks vastavalt kehakonditsiooni hindamisele jagada 30-40 liikmelisteks gruppideks. See aitaks oluliselt võitluse vastu söötade eest, tagaks parema ülevaate ning aitaks lihtsustada loomadega tegelemise protsesse. Samuti on võimalik nõrgemaid ja lahjemaid turgutada lisasöödaga. Poegimisperioodil eraldatakse uted 2-3 päevaks eraldi sulgu, et tallel tekiks emaga side. Seejärel paigutatakse nad ühisalale, kuhu koondatakse poeginud uted koos talledega. Poegimata uted hoitakse eraldi, sest nii on parem ülevaade, kes on juba poeginud, kes veel poegimata. Poeginud uttedele tagatakse ligipääs tavasöödale ja jõusöödale, neile antakse kõige parema kvaliteediga heina, silo ja lisaks kaera, et hoida üleval piimakust. Kui loomad saaksid grupeeritud väiksemateks gruppideks, siis oleks tallede poegimisperioodil uttede leidmine lihtsam, eriti nõrgemate tallede puhul. Ettepanekuna tehti ehitada talledele eraldi ala, kus oleks neile võimalik anda lisaks startersööta.

The aim of this bachelor’s paper is to analyze the feedingstuffs and their nutritional values, also the arrangement of the feeding of ewes and ewe lambs based on Indreku Talu OÜ. Therefore an analysis of feed was carried out on silage of the years 2017 and 2018. The necessary amount of feed in different stages of production of ewes and different growth stages of lambs was established. Also, recommendations to improve the situation of feeding process were made. The analysis of feed was carried out on samples of two different types silage. One of them was damp silage of a first cutting and the other dry silage of a second cutting. It came out that the damp silage of 2017 had good nutrition value with 15.6% of protein, metabolizable energy of 9.1MJ/kg, the percentage of the dry matter being 38.3%. The quality and the content of nutrients of the second cutting was lower due to the worse quality of the plant mass. The silage had been dried out too much (the dry matter being 57.5%) and the loss of nutrients was great. Nutrition value of 8.5MJ metabolizable energy can be considered satisfactory but the content of protein was very low – 8.6%. The silage of 2018 was from a second cutting because of the dry summer. The percentage of dry matter was 22.6%, crude protein 11% and metabolizable energy in dry matter 9.2% (g/kg). It can be concluded that compared to the damp silage of 2017 the percentage of crude protein was lower but metabolizable energy was almost the same so the nutrition value was only slightly lower than that of the damp silage of 2017. According to the results of given analyses, it can be claimed the feed/silage used in Indreku Talu OÜ is of medium quality. In order to ensure the quality of feed and proper intake of nutrients by animals, more feedstuffs sample tests must be carried out. It gives more accurate data and makes it possible to make the right decisions about feeding and additional feedstuffs. The feeding year of ewes starts with mating. 2-3 weeks before mating and during breeding season the amount of feed is increased. At the beginning of the breeding season, the animals are on the grassland. For the feeding period, the animals are taken into a shed and it lasts for an average of 6 months. The animals are kept in an area of 500 square metres which has been divided into two parts. Ewes are fed whole hay or silage rolls that are lifted into their feeders with a lifter. During the lambing period, the ewes and their lambs are put into separate pens for 2-3 days so the lambs can bond with their mothers. Then they are moved to a common area with all other newborn lambs and their mothers. Several problems occur during the shed period that were offered possible solutions. For example, when lifting rolls of hay or silage into animals’ feeders, they can be in danger of getting crushed by the rolls. They rush to get fresh food and do not pay attention to the tractor. The recommendation was to use feed barriers. Their advantage is the safety of the feeding process and it does not require additional labour costs and helps to optimize the time needed for feeding. The problem with present feeding system is that stronger animals are the first to feed and as a result, weaker animals get food of lower value. As a solution, it was suggested that animals were to be grouped according to their body conditions into groups of 30-40 animals. That would minimize the fight for food significantly, would give a better overview and help to simplify processes when handling animals. It also gives the chance to strengthen weaker animals with extra feed. During the lambing period the ewes and their lambs are put into separate pens for 2-3 days so the lambs can bond with their mothers. Then they are moved to a common area with all other newborn lambs and their mothers. The ewes that have not given birth yet are kept separately to have a better overview of the lambing process. The ewes with lambs are given access to normal and concentrated feed, they get the best hay, silage and extra oats to boost their milk performance. If animals were divided into smaller groups, it would be easier to find the ewes during lambing period, especially in case of weaker lambs. The recommendation was to build a separate area for lambs to make it possible for them to get additional starter feed.