Viljelusviisi ja ilmaolude mõju talinisu saagi stabiilsusele
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada tava- ja maheviljelusviisi mõju
talinisu terasaagi stabiilsusele, suurusele ning kvaliteedile. Eesti Maaülikooli katsepõllule
Eerikale loodi 2008. aastal mahe- ja tavatootmist võrdlev pikaajaline katse. Töös
kasutatakse 2012.–2019. aasta andmeid. Katse rajati süstemaatilise plokksüsteemina neljas
korduses. Mahesüsteemi variandid olid Org I, Org II, Org III, kus lämmastiku allikaks olid
liblikõieliste poolt sümbiootiliselt seotud õhulämmastik, talviste vahekultuuride poolt
seotud lämmastik ja sõnnik. Tavasüsteemi variandid N50, N100, N150 said lisaks
liblikõielistele ka mineraallämmastikku.
Terasaagi varieeruvus katseaastate keskmisena oli variatsioonikoefitsiendi järgi väiksem
mahesüsteemis (24‒28%). Saagi suurem varieeruvus tavasüsteemis võis olla tingitud
ilmastiku mõjust mineraalse lämmastikväetise kättesaadavusele taimede võrsumisfaasis,
mis mõjutab olulisel määral produktiivvõrsete arvukust ja seeläbi ka saagikust.
Lämmastikväetise jaotatult andmine suurendas gluteeni sisaldust terades. Viljelusviis ja
väetisvariant mõjutasid 1000 tera massi usutaval määral, kusjuures tõenäosusanalüüs
näitas, et mahesüsteemis kasvanud taimede 1000 tera mass on tõenäoliselt keskmiselt 3,55
grammi väikse kui tavasüsteemi taimedel. Katses mõjutas talinisu langemisarvu
dispersioonanalüüsi andmetel uuritud faktoritest kõige enam katseaasta ilmastik (74%). The aim of this bachelor's thesis is to identify the effect of conventional and organic
farming on the stability, quantity and quality of winter wheat yields. The field trial was
created in 2008 on the experimental field in Eerika at the Estonian University of Life
Sciences to compare the organic and conventional farmings. This thesis compares the data
of the years 2012‒2019. Systematic block system in four replicates was used in this
experiment. The organic system used variants Org I, Org II and Org III where the sources
of nitrogen were legumes fixing atmospheric nitrogen, winter cover crops and farm
manure. The conventional system used variants N50, N100, N150 where in addition to
legume crops mineral nitrogen was also added.
According to the coefficient of variation, the average variability of the yield in the test
years was lower in the organic system (24‒28%). The increased variability of yield in the
conventional system could be due to the climatic impact on the availability of mineral
nitrogen fertiliser in the booting stage of plants, which significantly affects the number of
productive shoots and therefore also affecting the wheat yield. Distribution of nitrogen
fertiliser increased gluten content in the grains. The farming system and the fertiliser
affected the thousand kernel weight significantly, whereas the analysis of probability
showed, that plants grown in organic farming had 1000 kernel weight averagely 3.55 g
lower than that in conventional farming. The Falling Number is a very important factor to
determine the quality of wheat grains. The analysis showed that the weather conditions of
the test year (74%) had the highest impact on the Falling Number.