Aiandussektori olukord ja arengueeldused

Abstract

Eesti aiandussektor on mitmekülgne, kuna hõlmab köögiviljade, puuviljade, marjade ja ilutaimede kasvatamise, töötlemise ja säilitamise valdkonda. Teadaolevalt on tootjate tegevusmaht äärmiselt varieeruv, mille tõttu tekivad küsimused valdkondliku jätksuutlikkuse ja arenguperspektiivide osas. Aiandussektoris tegutsevate ettevõtete toodang moodustab 2,9% Eesti põllumajandusettevõtete standardkogutoodangu väärtusest. Aiandustootjad peavad Eesti turul konkureerima importkaubaga, kuna Kesk-Euroopa riigid on väga edukad aiandussaaduste tootjad. Lisaks valitseb turul olukord, kus linnastumise ja suurte kaubanduskettide tekkega tuleb tootjal jõuda kaubaga suurte jaekettide kauplustesse. Väikeste tootmismahtude tõttu on paljudel aiandussaaduste tootjatel toodangu turustamine keerukas, sest jaeketid soovivad sõlmida pikaajalisi lepinguid suurtele tootekogustele. Importtoodanguga konkureerides tuleb arvestada mitmeid konkurentsivõimet pidurdavaid tegureid, mis aitaksid kaasa kodumaise toodangu turuosa püsimisele ja võimalusel suurenemisele. Sealjuures on oluline võrreldava kvaliteedi ja hinnasuhte tagamine. Aiandussektori tootjate investeeringud ei ole välja paistnud ja selle tõttu iseloomustatakse sektorit madala investeerimisvõimekusega. Eesti aiandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele on varasemates uuringutes soovitatud tõsta tootmiskindlust ja tootlikkust, sh vähendades tootmistõrkeid, millega kaasneks eeldatavalt nii Eesti kui ka välisturul konkurentsivõime. Selle tõttu on oluline uurida, kuidas iseloomustavad tootjad enda investeeringuvõimekust ja majanduslikku muutust tulenevalt varasemate soovitustega. Sealjuures on oluline arvestada ettevõtjate suurusega, millega majanduslik suutlikkus, sh investeeringute maht on seotud. Uuringu eesmärk on anda ülevaade aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate varasemast investeeringukäitumisest ja analüüsida nende majanduslikku võimekust. Töös keskendutakse järgmistele uurimisülesannetele: 1) Milline on aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate olukord läbi majandusnäitajate? 2) Millised muutused on toimunud aiandussektori olulisemate statistiliste näitajate osas perioodil 2010–2015? 3) Millist rolli omavad investeeringutoetused ettevõtjate arengus ja kas toetust saanud ettevõtjate seas on tootmise jätkamine ning tootmismahu suurendamine sagedasem? 4) Millised on võimalused koostöö arendamiseks? 5) Millised on võimalused sektori poolt toodetava ja sektoris töötava ühe töötaja kohta toodetava lisandväärtuse suurendamiseks? 6) Kuidas kirjeldada aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate tegutsemise majandusliku suuruse ja toodangu muutuste dünaamikat ning teisi iseloomustavaid mõõdikuid? Töö sisaldab ettepanekuid aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate abistamiseks nende tootmistegevuse efektiivsemaks muutmisel või ümberkorraldamisel. Lisaks on uuringu tulemused sisendiks aiandussektorit mõjutavate poliitikate kujundamisel nagu näiteks Eesti maaelu arengukava 2014−2020 (MAK 2014−2020) meetmete täiendamisel ning investeeringumeetmete hindamiskriteeriumite ja lävendnõuete kujundamisel. Uuringus käsitletakse aianduse mõiste all köögiviljakasvatust avamaal, katmikköögiviljade kasvatust, puuviljade kasvatust, maasikakasvatust, muude marjade kasvatust, lillede ja ehistaimede kasvatust ning katmiklillede ja – ehistaimede kasvatust. Uuringu sihtgruppi kuulusid ettevõtjad, kel oli alates 2010. aastast aiandussaaduste müügist saadud müügitulu või aianduse tootmissuundadega seotud toetusõiguslik põllumajandusmaa. Uurimisülesande kahele esimesele küsimusele vastamisel kasutati Statistikaameti, äriregistri, PRIA ja küsitluse andmeid. Ülejäänud küsimustele vastamisel kasutati küsitlusandmeid. Küsitlus viidi läbi aiandussektoris tegutsevate ettevõtjate seas. Uuringu aruanne koosneb viiest peatükist, millega antakse edasi kogutud ja analüüsitud andmetele tuginevad tulemused. Aruande lõpus esitatakse olulisemad järeldused ja soovitused aiandussektori arengu võimalikuks tagamiseks. Uuringu viisid läbi, sh küsitluse korraldasid Maria Isabel Runnel, Kersti Aro ja Mati Mõtte.