Koolitus- ja teavitustegevuste vajaduste hindamise metoodika väljatöötamine

Abstract

Koolitus-ja teavitustegevuste vajaduste hindamise metoodika väljatöötamise uuringu eesmärk on hinnata Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK 2007−2013) meetme 1.1. Koolitus-ja teavitustegevused hindamise korraldust ning töötada välja Eesti maaelu arengukava 2014─2020 rakendatava teadmussiirde ja teavitusemeetme jaoks tegevuste hindamise metoodika. Lisaks on ülesanne hinnata aastatel 2008─2013 toetatud koolitus- ja teavitustegevuste vastavust põllumajandus-, metsandus-ja toiduainetööstuse sektori tegelikele vajadustele ning kaardistada kolme sihtgrupi koolitus-ja teavitusvajadused tulevikus. Meetme 1.1 koolitus-ja teavitustegevused on oma ulatuse mõistes kas maakondlikud või üleriigilised. Maakondlikuks tegevuseks loetakse ühe maakonna põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise ja töötlemise või metsa majandamisega tegelevale füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajale suunatud tegevust. Üleriigiliseks tegevuseks loetakse vähemalt kahe maakonna põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise ja töötlemise või metsa majandamisega tegelevate füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajale suunatud või kogu Eesti maaelu edendamiseks suunatud tegevust. Taotluse ulatuse määrajaks oli taotleja poolt taotlusvormile märgitud rakenduspiirkond. Maakondlikke tegevusi hinnati iga vastava maakonna hindamiskomisjonis (edaspidi maakondlik komisjon) ning üleriigilisi tegevusi nõuandvas hindamiskomisjonis (edaspidi komisjon). Meetme 1.1 rakendamise määruse kohaselt võis jätta taotlused hindamata, kui taotluste maht ei ületanud planeeritud eelarvet. Nimetatud olukorda juhtusvaid üksikutes maakondades üksikute taotlusvoorude puhul. Üleriigiliselt hinnatavate taotluste kogumahud ületasid alati meetme jaoks planeeritud eelarvet. Taotluste hindamise temaatikat on meetme 1.1 määruses kirjeldatud, kuid napilt. Hindamiskomisjonidel puudus ühtne hindamismetoodika ja -lähenemine tegevuse eeldatava kvaliteedi ning tegevuse teostaja kompetentsuse hindamiseks. Meedet 1.1 rakendati alates 2008. aastast igal aastal. Meetme 1.1 igal rakendamise aastal kinnitas põllumajandusminister oma käskkirjaga prioriteetsete teemade nimekirja, mida toetuse taotlejad pidid koolitus-või teavitustegevusi planeerides ja toetuse taotlust täites arvestama. Kuna meetme 1.1 keskne teema oli põllumajandus-, metsandus- ja toiduainetööstuse sektori konkurentsivõime parandamine, oli prioriteetse teemade nimekirja koostamisel arvestatud nii sihtgruppide vajadustega kui ka sellega, et teatud teadmisi on vaja ühiskonnale tervikuna (ettevõtjate sotsiaalne vastutus ehk vastutus oma tegude mõju eest keskkonnale ja kogukonnale vms). Uuringu analüüsivaldkonnad olid järgmised: 1)Üleriigilise ja maakondlike tegevuste hindamiseks hindamiskomisjonide moodustamine. 2)Tegevuste prioriteetsete teemade väljaselgitamine. 3)Taotluste hindamistingimused (info sihtgruppide koolitusvajaduste kohta ning taotluste sisu mõistetavus). 4)Tegevuste hindamiskriteeriumid. Kasutusel olnud koolitus-ja teavitustegevuste hindamismetoodika kvaliteedi hindamisel kasutati nii esmaseid kui ka sekundaarandmeid. Sekundaarandmetena kasutati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (edaspidi PRIA) ja Põllumajandusministeeriumist (edaspidi PM) infot hindamiskomisjonide koosseisude ja hindamistingimuste, püsihindaja andmebaasist andmeid toetuse taotlejateja taotluste sisu ning varasematel aastatel valminud uuringute tulemusi koolitus- ja teavitustegevustel osalejate koolitusvajaduste kohta. Lisaks korraldati veebiküsitlus hindamiskomisjonide liikmete ning telefoniküsitlus toetuse taotlejate seas arvamuste ja hinnangute kogumiseks meetme 1.1 hindamiskomisjoni moodustamise, prioriteetsete teemade väljaselgitamise, taotluste hindamistingimuste ja tegevuste hindamiskriteeriumite kohta. Uuring koosneb viiest suuremast peatükist. Uuringu esimeses osas antakse ülevaade uuringu metoodikast ja küsitletute üldiseloomustusest. Teises osas analüüsitakse hindamiskomisjonide moodustamise aluseid. Kolmandas osas vaadeldakse sihtgruppide koolitusvajadusi ning koolitusvajaduste kattuvust prioriteetsete teemade ning korraldatud koolitus- ja teavitustegevuste teemadega. Neljandas osas on vaatluse all taotluste hindamistingimused ning viiendas tegevuste hindamiskriteeriumid. Uuringu juurde kuulub ka toetuse taotlejate lõppsõna, kokkuvõte, kasutatud allikate loetelu ja lisa. Lisas asuvad küsitluse ankeedid ja aastatel 2008−2013 kehtinud hindamiskriteeriumid. Alapeatükkide lõpus on toodud hindamismetoodika kohta käivad soovitused ja ettepanekud. Kaldkirjas on märgitud küsitletute arvamused muutmata kujul. Aruanne valmis 2014. aasta kolmandas kvartalis. Aruande koostas Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna spetsialist-analüütik Kersti Aro.