Eesti loomakasvatusettevõtjate põhivaraga varustatuse uuring

Abstract

Käesolev uuring on Eesti Maaelu Arengukava 2007–2013 (MAK) püsihindamise raames teostatud töö. MAK-is antakse Eesti põllumajandusettevõtjate põhivaraga varustatusele puudulik hinnang. Investeeringute soodustamiseks on ellu kutsutud MAK-imeede 1.4 Põllumajandusettevõtete ajakohastamine. Meede 1.4 alameetme 1.4.2 Investeeringud loomakasvatusehitistesseeesmärk on põllumajandusliku tootmisekonkurentsivõime suurendamine, sh uute tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõtmise soodustamine ning keskkonna-ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevatenõuete täitmisele kaasaaitamine. Käesoleva uuringu läbiviimine on seotud MAK-imeetme 1.4.2 rakendamise ja juhtimisega. Uuringus analüüsitakse Eesti loomakasvatajate põhivaraga varustatust, võrreldakse tulemusi EL keskmiste ja Eesti naaberriikide vastavate näitajatega, samuti antakse hinnang ettevõtjate efektiivsusele ja jätkusuutlikkusele. Uuring viidi läbi põllumajandusloomade registri, põllumajandustoetusteja põllumassiivideregistrining äriregistri 2009. aasta andmete alusel. Tulemusi võrreldakse FADN ja SA vastavate näitajatega. Üldkogum koosneb 2486-st Eesti loomakasvatajast, kelle tootmistüüp on piimatootmine, loomakasvatus (v.a piimatootmine, sh lamba-ja kitsekasvatus) või sea-ja linnukasvatus ning kelle majanduslik suurus on üle 2 ESU. Valimisse kuulus põhivara analüüsi puhul 332 ettevõtjat ning efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse analüüsi puhul 300 ettevõtjat –kõik loomakasvatajad, kelle majandusaasta aruanded olid äriregistris olemas ning uuringu lähteülesande täitmist toetavad. Uuringu aruanne jaguneb neljaksosaks. Esimene osa puudutab valimi kujunemist ning andmete kogumise ja analüüsi metoodikat. Teises osas analüüsitakse loomakasvatajate põhivaraga varustatust ettevõtjate majandusaasta aruannete alusel. Kolmas osa sisaldab Eesti loomakasvatajate põhivaraga varustatuse võrdlust EL ja mõnede Eesti naaberriikide vastavate näitajatega. Neljas osa keskendub loomakasvatajate efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse analüüsile. Aruande lõpus on toodud kokkuvõte ja järeldused. Uuringu põhieesmärk on hinnata Eesti loomakasvatajate põhivaraga varustatust. Analüüs viidi läbi valimisse kuulunud ettevõtjate majandusaasta aruannete alusel. Analüüsiti ehitiste ning masinate ja seadmete jääkväärtust bilansi alusel (maad ning muud vara ei analüüsitud). Valimi alusel leitud tulemused kantakse üle üldkogumile kasutades andmete kaalumist, sest valimi ettevõtjad on keskmiselt suuremad kui üldkogumi ettevõtjad. Töös antakse eksperthinnang, kuivõrd vastab põhivara jääkväärtus turuväärtusele ning hinnatakse millises ulatuses kasutavad ettevõtjad põhivara, mis ei kajastu bilansis. Analüüsis jaotatakse ettevõtjad gruppidesse tootmistüübi alusel ning majandusliku suuruse alusel (ESU grupid). Analüüsitakse põhivara väärtust ning põhivara ühe loomühiku, ESU ja hektari kohta. Uuringu kaasnevaks eesmärgiks on võrrelda Eesti loomakasvatajate põhivaraga varustatust EL keskmiste ja mõnede Eesti naaberriikide vastavate näitajatega. Analüüs viiakse läbi FADN andmetele tuginedes. Lisaks ehitistele ja masinatele analüüsitakse seejuures ka maa ning põhikarjaga varustatust. Kuna näitajad on mõnikord aastate lõikes väga erinevad, siis viiakse analüüs läbi viie viimase aasta (2004–2008) keskmiste tulemuste alusel. Uuringu viimases peatükis antakse hinnang Eesti loomakasvatajate efektiivsusele ja jätkusuutlikkusele. Efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse analüüs viiakse läbi valimisse kuuluvate ettevõtjate 2009. aasta majandusaasta aruannete alusel. Valimi alusel leitud tulemused kantakse üle üldkogumile kasutades andmete kaalumist. Analüüsitavad näitajad on: müügitulu, brutolisandväärtus, netolisandväärtus, brutoinvesteeringud, võlakordaja, maksevõime näitaja ja põhivara käibekordaja. Leitakse näitajate 2008. ja 2009. aasta väärtused ning võrreldakse neid omavahel ja põllumajandussektori keskmiste vastavate näitajatega FADN andmetel. Uuringu viimase peatüki teisespooles analüüsitakse Eesti loomakasvatusettevõtjate efektiivsust ja jätkusuutlikkust FADN andmetele tuginedes. Eesti tulemusi võrreldakse EL keskmiste ning mõnede Eesti naaberriikide vastavate näitajatega. Analüüsitakse netolisandväärtust, brutoinvesteeringuid, müügitulu ning põhivara käibekordajat. Seejuures leitakse näitajad loomühiku, ESU ja töötaja kohta. Kuna näitajad on mõnikord aastate lõikes väga erinevad, siis viiakse analüüs läbi viie viimase aasta (2004–2008) keskmiste tulemuste alusel. Uuringu teostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Risto Räisa. Ekspertgruppi kuulusid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudist: Rando Värnik, professor, Dr (Econ), Majandus-ja sotsiaalinstituudi direktor Inno Kalberg, MSc, Majandusarvestuseja finantsjuhtimise osakonna juhataja Mati Mõtte, MSc, Maamajanduse ja uuringute ja analüüsi osakonna juhataja Mare Rebane, MSc, Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise osakonna lektor Viia Parts, MSc, Majandusarvestuseja finantsjuhtimise osakonna lektor Anu-Ell Visber, MSc Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise osakonna lektor