Ratsiooni jõusööda osakaalu mõju lihaveise nuumajõudlusele ja tasuvusele

Abstract

Antud magistri töö on eesmärgiks selgitada täisratsioonilise segasööda jõusööda osakaalu mõju šarolee tõugu lihaveise pullide jõudlusnäitajatele ja majanduslikule tasuvusele. 178- päevases nuumamiskatses osales 40 šarolee tõugu pulli, kes olid katse alguses 154 päeva vanad. Uurimistöös mõõdeti katses osalenud pullide kuivaine söömust, juurdekasvu ning arvutati šarolee veiste nuumamise majanduslikku tasuvus. Loomad jaotati kehamassi (alla ja üle 268 kg) ja söödaratsiooni jõusööda sisalduse (35 ja 55%) alusel nelja katsegruppi. Loomi söödeti täisratsioonilise segasöödaga, mis sisaldab rohusilo, odrajahu ja rapsikooki. Pullide keskmine kuivaine söömus suurenes kuni katse kolmanda kuuni, seejärel kuivaine söömus looma kohta vähenes. Antud katses mõjutas kuivaine söömust ja juurdekasvu katseperioodi keskel ratsiooni lisatud rohusilo kvaliteet (silo I vs silo II). Suurem jõusööda osakaaluga (55%) ratsiooni saanud veistel oli kogu perioodi päevane juurdekasv 166 grammi võrra suurem kui väiksema osakaaluga (35%) ratsiooni korral. Samas, kuigi 55%-lise jõusööda sisaldusega söödaratsiooniga kaasnes suurem juurdekasv, polnud see majanduslikult kasumlikum võrreldes teise katsegrupiga. Tasuvusanalüüsi põhjal võib järeldada, et majanduslikult on ettevõttel kasumlikum müüa pigem noorloomi kui nuumatud veised. Käesoleva magistritöö tulemuste juures tuleks siiski arvestada asjaoluga, et katse ajal olid sööda hinnad tavapärasest kõrgemad, mis oluliselt mõjutasid šarolee tõugu lihaveiste nuumamise rentaablust. Kokkuvõtvalt võime öelda, et kvaliteetse rohusiloga ja minimaalselt 35% jõusööta sisaldav söödaratsioon on majanduslikult perspektiivne.

The aim of present master's thesis is to study the effect of feeding total mixed ration with difference concentrate proportion on the performance and economic profitability of the Charolaise breed bulls. The 178-day long fattening trial was conducted with 40 Charolaise bulls, who were 154 days old at the start of the experiment. The dry matter intake and live weight gain and the economic profitability of animals were measured. The animals were divided into four study groups based on their body weight (below and above 268 kg) and concentrate proportion (35 and 55%) in total mixed ration. The animals were fed with a diets containing grass silage, barley meal and rapeseed cake. The mean dry matter intake of the bulls increased until the third month of the experiment, and then the dry matter intake per animal decreased. In this study, the dry matter intake and live weight gain were affected by the quality of grass silage added to the experimental diets in the middle of the trial (silage I vs silage II). In animals receiving a higher proportion of concentrate (55%), had a 166 grams higher live weight gain during the whole experiment compared to animals given smaller proportion of concentrate (35%). At the same time, although the diet with 55% concentrate feed was accompanied by a higher live weight gain, it was not economically profitable compared to the other group. Based on the cost-benefit analysis, it could be concluded that economically it is more profitable for a beef farm to sell young animals than fattened them. However, the results of present thesis should also consider the fact that during the experiment; feed prices were much higher than usual, which had a significant effect on the profitability of fattening Charolaise cattle. In summary, we can confirm that the beef cattle diet with highquality grass silage and a minimum of 35% of concentrate proportion is economically viable.