Külviaja mõju vahekultuuride biomassi moodustamise võimele ja toitainete sidumisele

Abstract

Vahekultuurid külvikorras on mullaviljakuse suurendamise ja mullaelu aktiveerijatena väga olulised. Nende ülesandeks on mulla orgaanilise ainega rikastamine, struktuuri säilitamine ja parandamine, erosiooni vältimine, mulla mikroorganismide ja vihmausside elutegevuse soodustamine, umbrohtude allasurumine, haiguste ja kahjurite leviku takistamine, allelopaatiliste mõjutuste vähendamine ja mükoriisa arengu soodustamine (Lauringson, Talgre 2014). Vahekultuuride külviaegade katse viidi läbi 2017. ja 2018. aastal Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi katsepõllul Eerikal eesmärgiga uurida külviaegade mõju erinevatele vahekultuuridele. Katses hinnati vahekultuuride biomassi suurust kuivainena, selle toitainete sisaldust. Teine eesmärk oli selgitada välja vahekultuurid, mis sobivad Eesti tingimustesse ka hilisema külviaja korral. Katse variandid paiknesid randomiseeritud plokkasetusega kolmes korduses. Variantideks olid 5 erinevat liiki vahekultuuri. 2017. aastal oli 3 külviaega (8.; 15. ja 28.08) ja 2018. aastal viis külviaega (01.; 08.; 15.; 22. ja 29.08.). Katse kultuurideks olid talivikk (Vicia villosa Roth), kesaredis ( Raphanus sativus var. Longipinnatus), inkarnaatristik (Trifolium incarnatum), Aleksandria ristik (Trifolium alexandrinum) ja keerispea (Phacelia tanacetifolia Benth). Vahekultuuridest andsid suurima biomassi talivikk ja kesaredis. 2017. aastal andis 08.08 külvil talivikk biomassi 1531 kg ha-1 ja kesaredis 721 kg ha-1. 2018. aasta katses oli maksimaalseks biomassi saagiks talivikil 2362 kg ha-1 ja inkarnaatristikul 1979 kg ha-1. Kesaredis moodustas ka 29.08 külvi korral 715 kg ha-1 biomassi. Kokku võtvalt tulekski välja tuua kesaredis, mis annab häid biomassi saake ka hiliste külviaegade juures ning on ka üheks parimaks toitainete sidujaks. Edasistes uuringutes tuleks keskenduda rohkem kultuuride segudele, et erinevate vahekultuuride häid omadusi omavahel kombineerida.

Cover crops are of vital importance as they increase the soil fertility and activate soil biota in crop rotation. Their role is to enrich the soil with organic matter, maintain and improve the soil structure, inhibit the erosion, favour the activity of soil microorganisms and earthworms, suppress the weeds, hinder the spreading of diseases and pests, decrease the allelopathic effects and enable the development of mycorrhizal fungi (Lauringson, Talgre 2014). An experiment with varying sowing times of cover crops was carried out in 2017 and 2018 at the experimental field in Eerika (Institute of Agricultural and Environmental Sciences) in order to study the effect of sowing times on various cover crops. The accumulation of biomass of cover crops as well as their nutrient content was investigated. Another aim was to find out suitable cover crops for Estonian conditions with later sowing times. Experimental treatments were placed as randomized blocks in 3 replications. There were 5 cover crop species. In 2017, three (08.08, 15.08, 28.08) and in 2018 five sowing times (01.08, 08.08, 15.08, 22.08, 29.08) were used. 5 species were used: hairy vetch (Vicia villosa Roth), tillage radish (Raphanus sativus var. longipinnatus), crimson clover (Trifolium incarnatum), berseem clover (Trifolium alexandrinum) and phacelia (Phacelia tanacetifolia Benth). Hairy vetch and tillage radish gave the highest biomass yield. In 2017 (sown on 8th of August), hairy vetch yielded 1531 kg ha-1 and tillage radish 721 kg ha-1. In 2018, the biomass yield of hairy vetch was 2362 kg ha-1 and that of crimson clover 1979 kg ha-1. Tillage radish yielded 715 kg ha-1 also when sown on 29th of August. In conclusion, tillage radish should be singled out as a cover crop which gives high biomass yields with late sowing times and is one of the best nutrient binders. In further studies more focus should be put on the mixtures of crops to combine the beneficial effects of various cover crop species.