Show simple item record

dc.contributor.authorMust, Külli
dc.contributor.authorViltrop, Arvo
dc.contributor.authorVeetamm, Anne-Ly
dc.date.accessioned2018-09-20T11:35:50Z
dc.date.available2018-09-20T11:35:50Z
dc.date.issued2017
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/4468
dc.descriptionTäistekstest
dc.description.abstractLindude gripp (LG) on teatamiskohustuslik väga kontagioosne ortomüksoviroos, millele on vastuvõtlikud nii mets- kui kodulinnud ning mis ohustab ka imetajaid, sh inimest. LG viirusega (LGV) nakatunud lindudel võib haigus kulgeda olenevalt viiruse virulentsusest ja linnuliigi vastuvõtlikkusest erinevalt, alates sümptomiteta nakkusest veelindudel ja lõpetades massilise suremusega kodulindudel. LG tekitajad jagunevad madala patogeensusega (MPLG) ja kõrge patogeensusega lindude gripi (KPLG) viirusteks. MPLG viirused põhjustavad metslindudel enamasti subkliinilist ja kodulindudel keskmise raskusastmega haigestumist. KPLG viirused võivad põhjustada 90–100% suremust kodulindude populatsioonis, tuues endaga kaasa piirangud kauplemisel lindude ja loomsete saadustega ning suured kulutused taudi likvideerimiseks. MPLG tsirkuleerib kogu maailmas nii mets- kui kodulindudel. KPLG puhanguid esineb arenenud riikides vähem. Eelmine suurem LG epideemia algas Kagu-Aasias kodulindudel 2003. aastal, tekitajaks oli H5N1 KPLG viirus. 2014. aastal algas Aasia H5N8 KPLG viiruse levik, mis nüüdseks on jõudnud paljudesse Aasia ja Euroopa maadesse ning Ameerikasse. Eestis algas metslindude LG seire 2008. aastal. Selle käigus leiti aastatel 2009.-2013. metslindude proovidest igal aastal MPLG viiruseid. Viimasel kolmel aastal ei ole LGVd metslindudelt leitud. Käesolev riskiprofiil põhineb Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis Põllumajandusministeeriumi tellimusel rakendusuuuringu „Ohtlike loomataudide ja zoonooside riskihinnangud Eestis“ raames koostatud riskiprofiilil (koostajad Arvo Viltrop, Julia Jeremejeva ja Külli Must, EMÜ VLI), mida on täiendatud ja ajakohastatud. Selle eesmärk on selgitada, kas ja kuidas on võimalik KPLG levimine Eestisse, kas ja kuidas võib haigus Eesti kodulindude populatsioonis edasi levida ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Riskiprofiil kirjeldab taudi levimise riskitegureid ja toob esile sellega seonduvad infolüngad. Riskiprofiili koostamisel ja riski kvalitatiivsel hindamisel on lähtutud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) käsiraamatus Handbook on Import Risk Analysis for Animals and Animal Products, Volume 1, (Murray et al. 2004) kirjeldatud metoodikast. Selle alusel hinnatakse haiguse riiki toomise ja selle edasi levimise tõenäosust ning sellega kaasnevaid bioloogilisi, keskkonda mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi. Riskiprofiili koostamisel on informatsiooniallikatena kasutatud asjakohast kirjandust, OIE andmebaase ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni, sh riskiaruannet, mille koostas Veterinaar- ja Toiduameti poolt kokku kutsutud ornitoloogide töögrupp, kelle ülesandeks oli võimalike H5N1 viiruskandjate väljaselgitamine meie looduslikes linnuasurkondades ja riskianalüüsi koostamine võimalike LG riskiliikide ja –alade kohta Eestis.est
dc.publisherEesti Maaülikoolest
dc.subjectloomataudidest
dc.subjectlindude grippest
dc.subjectepidemioloogiaest
dc.subjectveterinaardiagnostikaest
dc.subjectloomadest
dc.subjectloomatervishoidest
dc.subjectloomsed toiduainedest
dc.subjecttoidukontrollest
dc.subjectriskianalüüsest
dc.subjectEestiest
dc.titleKõrge patogeensusega lindude gripi riskiprofiil Eestisest
dc.typeBookeng
dc.contributor.departmentEesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutest


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record