Talinisu kvaliteet ning küpsetusomadused mahe- ja tavaviljeluses

Abstract

Töö põhineb 2008. a. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Eerikal asuvale põllule rajatud pikaajalisel katsel. Antud uurimuses on kasutatud 2013.–2015. ning 2017. aastal kogutud andmeid. 2016 aasta andmeid ei kasutatud, kuna ebaõnnestunud talinisu talvitumise tõttu külvati kevadel põldudele suvinisu. Töö eesmärgiks on selgitada mahe- ja tavaviljelusviisi mõju talinisu sordi ’Fredis’ saagikusele, kvaliteedile ning küpsetusomadustele. Katses oli kasutusel seitse väetusvarianti (kolm mahesüsteemis ning neli tavasüsteemis), mis erinesid üksteisest kasutatud lämmastikväetiste ja lämmastiku koguste poolest. Tavasüsteemis olevad neli varianti erinesid üksteisest lämmastiku koguste poolest: N0, N50, N100 ja N150, mis said lämmastikku vastavalt 0, 50, 100 ja 100 kg N ha-1 . Mahesüsteemis olid järgmised orgaanilise lämmastiku allikad: Org0– külvikorras kasvanud liblikõieliste poolt seotud õhulämmastik, OrgI – lisandus õhulämmastikule ka talvel kasvatatud vahekultuuri poolt seotud lämmastik ning OrgII sai kahele eelnevale lisaks kevadel mulda viidud sõnnikut 10 t ha-1 . Talinisu terasaaki mõjutab uuritud faktoritest eelkõige väetusvariant (43%), suurimad terasaagid saadi lisa lämmastikku saanud tavasüsteemi variantidelt, nendel omavahel usutavaid erinevus ei olnud. Ilmastiku poolest olid kõige soodsamad 2015. ja 2017. aasta, eelkõige madalama maikuu temperatuuri ja väiksema juulikuu sademete koguse tõttu. Talinisu kvaliteedi seisukohalt olid paremad ainult tavasüsteemi N100 ja N150 väetusvariant, mis said loomiseelses faasis (BBCH 47) lisalämmastikku, mistõttu olid neil paremad kvaliteedi näitajad. Küpsetusomaduste poolest ei olnud mahesüsteemis ja tavasüsteemis usutavaid erinevus. Majanduanalüüsi järgi on kõige tasuvam viljelussüsteem hetke seisuga mahesüsteem, kuna hind on niivõrd palju parem. Tavasüsteemis kõige tasuvam väetusvariant on N100, mis siiski tasuvuse seisukohast on 20% madalam, kui OrgI variant.

In 2008, the five long-term field crop rotation experiments of organic and conventional growing systems were established at the EULS Institute of Agriculture and Environment in Eerika. The data used in this study was gathered during a time period stretching from 2013. – 2015 and 2017. In this study the data from 2016 year are missing because of bad weather contitions in winter. Fields were over sown with spring wheat. The main purpose of this thesis was to explore what influence organic and conventional farming systems have on the yield growth, yield quality and baking caracteristicas of winter wheat. In this experiment, seven different nitrogen resources (three in organic and four in conventional farming systems) were used. The four conventional test fields had diffrent nitrogen quantity N0 - 0 kg ha-1 , N50 - 50 kg ha-1 , N100 - 100 kg ha-1 , N150 - 150 kg ha-1 . The three organic test fields had diffrent nitrogen sources: Org0 got nitrogen from legumes crop (red clover), OrgI got nitrogen both from legumes crop and winter catch crops and OrgII got its nirtogen from organic manure 10 t ha-1 in addition to other sources. Grain yield of winter wheat was mostly affected by farming system (43%), higher grain yields were got from treatments of conventional system. More favorable for grain yield formation were weather conditions in 2015 and 2017. Winter wheat quality was the best in conventional farming treatments N100 and N150 beqause of additional nitrogen at the early booting stage (BBCH 47). The characteristics of baking quality of winter wheat were not influenced by crop production systems. Most profitable farming system at the moment is the organic farming system because the purchase price of grain is so high.