Kimalaste (Bombus spp. L.) arvukuse muutused punasel ristikul (Trifolium pratense L.)
Abstract
Kimalased koos teiste tolmeldavate liikidega, aitavad kaasa looduslike taimede ja
põllukultuuride tolmeldamisele (Carvell et al. 2006). Intensiivne põllumajandus on
põhjustanud märkimisväärseid kadusid elustiku bioloogilises mitmekesisuses, mis
omakorda on põhjustanud tolmeldajate arvukuse vähenemist (Goulson et al. 2005).
Olukorra lahendamiseks on Euroopa Liidu poolt ellu kutsutud põllumajanduskeskkonna
meetmed (Marja et al. 2018).
Magistritöö eesmärgiks oli selgitada kimalaste arvukuse ja liigirikkuse muutused punasel
ristikul erinevates tootmistüüpides (mahe- ja keskkonnasõbralik majandamine)
Põllumaandusuuringute Keskuse (PMK) kimalaste seire andmete 2007-2016 a. põhjal ja
võrrelda neid 1955-1967 aasta andmetega, mis pärinevad Heiti Kotkase 1968 aastal
valminud doktoritööst „Punase ristiku seemnepõllu külviviisid, eelniitmised ja
tolmeldajad“. Lisaks uuriti kimalaste arvukust ja liigirikkust erinevates tootmistüüpides
ning pikasuiseliste kimalaste arvukuse muutuseid perioodil 2007-2016.
Varasemal perioodil 1955-1967 viidi kimalaste loendus läbi Jõgeva Sordiaretusjaamas
punase ristiku põldudel. Ajavahemikul 2007-2016 loendati kimalasi punase ristiku
põldudel kolmel korral aastas Põhja- ja Lõuna-Eestis mahe- ja keskkonnasõbraliku
majandamisega taludes. Andmeanalüüsis kasutati disperioonanalüüsi (Statistica 13.3),
kontrollimaks erinevusi kimalaste liigirikkuses ja arvukuses mahe- ning
keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Regressioonanalüüsiga uuriti seoseid
õitetiheduse ning kimalaste arvukuse ja liigirikkuse vahel.
Seireperioodide 1955-1967 ja 2007-2016 võrdluse tulemusena selgus, et kahe pikasuiselise
kimalase liigi osakaal on oluliselt vähenenud ning suurenenud on suurte peredega liikide
osakaal. Selgus veel, et perioodil 2007-2016 on pikasuiseliste kimalaste arvukus
mahepõllumajandamisega aladel oluliselt tõusnud võrreldes keskkonnasõbraliku
majandamisega aladega. Lisaks on perioodil 2007-2016 oluliselt tõusnud avamaa liikide
arv. Kimalase liikide arvu õisikute tihedus ei mõjutanud. Samas generalistide-, metsa-,
ohustatud-, lühi- ja keskmise suiseliste liikide puhul olulist erinevust ei esinenud.
Järeldusena võib öelda, et mahepõllumajandamine aitab pikasuiseliste kimalaste arvukust
tõsta ning keskkonnasõbralik majandamine aitab kimalaste arvukust säilitada. Uurimuse
põhjal võib väita, et Euroopa Liidu poolt ellu kutsutud põllumajanduskeskkonna meetmed
kimalaste arvukuse säilitamiseks on õigustatud. Lisaks tuleb kimalastele tagada pidev
põllumajanduskeskkonnas olev toiduressurss, kuna seire tulemused, näitasid et kimalaste
arvukus oli kõrgem just õisikute rohkel alal. Bumblebees, among other pollinating insects, contribute to wild plant and crop pollination.
(Carvell et al. 2006). Industrial agriculture has caused significant loss in biodiversity which
in turn has caused decreases of wild pollinators. (Goulson et al. 2005). To help change the
situation, European Union has initiated agri-environment schemes (Marja et al. 2018).
The objective of this thesis was to explain differences in abundance and diversity of
bumblebees on red clover fields in terms of different farming methods based on data of
Agricultural Research Centre’s bumblebee monitoring from 2007-2016. Further more, to
compare it to the data from 1955-1967 Heiti Kotkas’s doctoral thesis, published in 1968
„Sowing technologies, early mowing and pollinators of red clover seedfields“.
Additionally, the objective was to study the effect of organic and environmentally friendly
management on abundance of bumblees and change of long-tongued bumblebees’s
abundance in 2007-2016.
Previously has bumblebee monitoring been conducted in 1955-1967 in Jõgeva Plant
Breeding Station on red clover fields. Between 2007 and 2016 bumblebees were surveyed
in North and South Estonian organic and environmentally friendly farms on red clover
fields three times a year. Data was analysed using dispersion analysis (Statistica 13.3), to
verify the differences in abundance and diversity of bumblebees in areas of organic and
environmentally friendly management. Regression analysis was used to examine
connections between floral density and abundance and diversity of bumblebees.
Based on monitoring periods in 1955-1967 and 2007-2016, results indicate that two longtongued
bumblebee species have significantly decrease in percentage and big colony
species had increased. Additionally, it was found out that between 2007 and 2016 number
of long-tongued bumblebee species had significantly increased in organic farming areas
compared to environmentally friendly management areas. Furthermore between 2007 and
2016 number of open-land specialists had significantly increased.Flower cover did not
affect abundance of bumblebee species. There was no significant changes in generalists,
forest-scrub, non-threatened, short- and middle-tongued bumblebee species.
In conclusion, organic farming methods help to increase and environmetally friendly
management help to preserve the number of long-tongued species. Based on this research it
can be claimed that the agri-environment schemes initiated by the European Union have
been justified. Additionally, there should be constant food resource in agricultural
landscapes for bumblebees, because monitoring showed that abundance of bumblebees
was the higest in high floral density areas.