Kimalaste (Bombus spp. L.) arvukuse muutused punasel ristikul (Trifolium pratense L.)

Abstract

Kimalased koos teiste tolmeldavate liikidega, aitavad kaasa looduslike taimede ja põllukultuuride tolmeldamisele (Carvell et al. 2006). Intensiivne põllumajandus on põhjustanud märkimisväärseid kadusid elustiku bioloogilises mitmekesisuses, mis omakorda on põhjustanud tolmeldajate arvukuse vähenemist (Goulson et al. 2005). Olukorra lahendamiseks on Euroopa Liidu poolt ellu kutsutud põllumajanduskeskkonna meetmed (Marja et al. 2018). Magistritöö eesmärgiks oli selgitada kimalaste arvukuse ja liigirikkuse muutused punasel ristikul erinevates tootmistüüpides (mahe- ja keskkonnasõbralik majandamine) Põllumaandusuuringute Keskuse (PMK) kimalaste seire andmete 2007-2016 a. põhjal ja võrrelda neid 1955-1967 aasta andmetega, mis pärinevad Heiti Kotkase 1968 aastal valminud doktoritööst „Punase ristiku seemnepõllu külviviisid, eelniitmised ja tolmeldajad“. Lisaks uuriti kimalaste arvukust ja liigirikkust erinevates tootmistüüpides ning pikasuiseliste kimalaste arvukuse muutuseid perioodil 2007-2016. Varasemal perioodil 1955-1967 viidi kimalaste loendus läbi Jõgeva Sordiaretusjaamas punase ristiku põldudel. Ajavahemikul 2007-2016 loendati kimalasi punase ristiku põldudel kolmel korral aastas Põhja- ja Lõuna-Eestis mahe- ja keskkonnasõbraliku majandamisega taludes. Andmeanalüüsis kasutati disperioonanalüüsi (Statistica 13.3), kontrollimaks erinevusi kimalaste liigirikkuses ja arvukuses mahe- ning keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Regressioonanalüüsiga uuriti seoseid õitetiheduse ning kimalaste arvukuse ja liigirikkuse vahel. Seireperioodide 1955-1967 ja 2007-2016 võrdluse tulemusena selgus, et kahe pikasuiselise kimalase liigi osakaal on oluliselt vähenenud ning suurenenud on suurte peredega liikide osakaal. Selgus veel, et perioodil 2007-2016 on pikasuiseliste kimalaste arvukus mahepõllumajandamisega aladel oluliselt tõusnud võrreldes keskkonnasõbraliku majandamisega aladega. Lisaks on perioodil 2007-2016 oluliselt tõusnud avamaa liikide arv. Kimalase liikide arvu õisikute tihedus ei mõjutanud. Samas generalistide-, metsa-, ohustatud-, lühi- ja keskmise suiseliste liikide puhul olulist erinevust ei esinenud. Järeldusena võib öelda, et mahepõllumajandamine aitab pikasuiseliste kimalaste arvukust tõsta ning keskkonnasõbralik majandamine aitab kimalaste arvukust säilitada. Uurimuse põhjal võib väita, et Euroopa Liidu poolt ellu kutsutud põllumajanduskeskkonna meetmed kimalaste arvukuse säilitamiseks on õigustatud. Lisaks tuleb kimalastele tagada pidev põllumajanduskeskkonnas olev toiduressurss, kuna seire tulemused, näitasid et kimalaste arvukus oli kõrgem just õisikute rohkel alal.

Bumblebees, among other pollinating insects, contribute to wild plant and crop pollination. (Carvell et al. 2006). Industrial agriculture has caused significant loss in biodiversity which in turn has caused decreases of wild pollinators. (Goulson et al. 2005). To help change the situation, European Union has initiated agri-environment schemes (Marja et al. 2018). The objective of this thesis was to explain differences in abundance and diversity of bumblebees on red clover fields in terms of different farming methods based on data of Agricultural Research Centre’s bumblebee monitoring from 2007-2016. Further more, to compare it to the data from 1955-1967 Heiti Kotkas’s doctoral thesis, published in 1968 „Sowing technologies, early mowing and pollinators of red clover seedfields“. Additionally, the objective was to study the effect of organic and environmentally friendly management on abundance of bumblees and change of long-tongued bumblebees’s abundance in 2007-2016. Previously has bumblebee monitoring been conducted in 1955-1967 in Jõgeva Plant Breeding Station on red clover fields. Between 2007 and 2016 bumblebees were surveyed in North and South Estonian organic and environmentally friendly farms on red clover fields three times a year. Data was analysed using dispersion analysis (Statistica 13.3), to verify the differences in abundance and diversity of bumblebees in areas of organic and environmentally friendly management. Regression analysis was used to examine connections between floral density and abundance and diversity of bumblebees. Based on monitoring periods in 1955-1967 and 2007-2016, results indicate that two longtongued bumblebee species have significantly decrease in percentage and big colony species had increased. Additionally, it was found out that between 2007 and 2016 number of long-tongued bumblebee species had significantly increased in organic farming areas compared to environmentally friendly management areas. Furthermore between 2007 and 2016 number of open-land specialists had significantly increased.Flower cover did not affect abundance of bumblebee species. There was no significant changes in generalists, forest-scrub, non-threatened, short- and middle-tongued bumblebee species. In conclusion, organic farming methods help to increase and environmetally friendly management help to preserve the number of long-tongued species. Based on this research it can be claimed that the agri-environment schemes initiated by the European Union have been justified. Additionally, there should be constant food resource in agricultural landscapes for bumblebees, because monitoring showed that abundance of bumblebees was the higest in high floral density areas.