Lihaste bioelektrilise aktiivsuse normaliseerimine tööriista ergonoomilisuse hindamisel

Abstract

Magistritöö aluseks on ingliskeelne teadusartikkel, mis on avaldatud rahvusvahelise kolleegiumiga artiklite kogumikus. Magistritöö võtab on teadusartikli laiendatud taustaga eestikeelne versioon. Töö sisaldab ülevaatlikku sissejuhatust, kirjanduse analüüsi, metoodikat, tulemusi ja arutelu. Magistritöö keskendub ketaslõikuri ergonoomikalise hindamise ettevalmistamisele ning eesmärgiks on lihaste bioelektrilise aktiivsuse normaliseerimisprotseduuri optimeerimine. Uurimuses osales 10 varasema ketaslõikuriga töötamise kogemusega meessoost isikut. Uuriti kolme lihast, mis valiti kirjanduse analüüsi põhjal – kodarmine ja küünarmine randmepainutaja ning sõrmedesirutaja. Keskenduti ainult paremale käele, sest vasaku käe uurimise tulemused ei näidanud asendite lõikes erinevusi. Mõõdeti suurimat vabatahtliku pingutust viies asendis. Asendite võrdlemiseks normaliseeriti kolmes asendis mõõdetud väärtused kahe suurima bioelektrilise aktiivsusega asendi suhtes. Leiti, et viiest uuritud normaliseerimise asendist tasub eelistada isomeetrilist randme painutamist ja sirutamist vastu takistust. Täiendavat uurimist vajab randme liikumise takistamise rakendatava jõu tekitamine.

The Master’s thesis is based on a scientific article published in an international scientific article collection. The thesis is an extended version of the aforementioned article. The Master’s thesis contains an overview of the introduction, literature analysis, methodology, results and discussion. The thesis focuses on the preparation of an ergonomic assessment of the angle grinder and aims at optimizing the procedure for normalizing the bioelectrical activity of the muscle. The study group for this field study contained 10 men with previous experience in working with an angle grinder. Based on literature analysis, three muscles were selected - m. flexor carpi ulnaris; m. flexor carpi radialis and m. extensor digitorum. The focus was only on the right arm, since the results of the examination of the left-hand showed no differences between different work postures. The maximum voluntary effort (MVE) was measured in the five normalization postures. In order to compare the postures, the values measured in the three tool’s handle specific postures were normalized to the two postures with largest bioelectric activity. The results showed that from the five normalisation postures, it’s preferable to use the isometric wrist flection and extension. Further research is required to analyse the force applied to prevent the movement of the wrist.