Mullaharimise ja väetamise mõju vihmaussikooslusele

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas mõjutavad mahe- ja tavaviljeluse külvikordades mullaharimine, talvised vahekultuurid, väetamine ja põhikultuurid vihmausside arvukust ja biomassi. Vihmaussid koguti septembrikuus Tartumaal Eerikale rajatud katsealadelt ning kahe Lõuna-Eestis asuva tootmisettevõtte Hummuli Agro OÜ ja Rannu Seeme OÜ tootmispõldudelt. Saadud tulemusi võrreldi varasemalt kirjandusest välja toodud katsete tulemustega. Eerika katsepõllu katsevariandid jagunesid järgnevalt: Mahe 0 – maheviljeluse kontroll (vahekultuurideta); Mahe I – talvised vahekultuurid haljasväetisena; Mahe II – vahekultuurid koos sõnnikuga 40 t ha-1 ; Tava 0 – tavaviljeluses kontrollvariant, kus teostati taimekaitsetöid; Tava 150 – intensiivselt väetatud (N150P25K95) ning samuti kasutati taimekaitsevahendeid. Külvikorras olid: punane ristik „Varte“, oder „Anni“ punase ristiku allakülviga, kartul „Maret“, hernes „Tudor“ (2016. aastal „Starter“) , talinisu „Fredis“. Vihmaussid koguti käsitsi kaevest mõõtudega 40x40 ja 20 cm sügavuselt neljas korduses. Tootmispõldude Hummuli Agro OÜ katses võrreldi lägaga väetatud ning lägata varianti. Rannu Seeme OÜ tootmispõldude katses võrreldi küntud ja minimeeritud harimisega põlde. Vihmaussid koguti tootmispõldudelt käsitsi kaevest mõõtudega 20x20 ja 30 cm sügavuselt, kolmes korduses. Eerika katsepõllu töö tulemusena selgus, et kasvatatavatest kultuuridest omasid positiivset mõju vihmausside arvukusele ja biomassile hernes ja talinisu. Vihmausside väiksem arvukus ja mass oli kartuli ja ristiku allakülviga odra kasvatamisel. Talviste vahekultuuride kasvatamine haljasväetisena ning kompostitud tahesõnnik suurendasid vihmausside arvukust ja biomassi. Samas vähendas tavaviljeluses kasutatav mineraalväetis usside arvukust ja biomassi. Tootmispõldude võrdlusena oli minimeeritud harimisel arvukus veidi kõrgem võrreldes küntud alaga, kuid statistiliselt usutavat erinevust ei esinenud. Vedelsõnniku kasutamine suurendas vihmausside arvukust, kuid oluline statstiline mõju esines usside biomassile, mis tähendab paremat toitumist väetatud alal.

The aim of the master theses was to study in organic and conventional farming how soil tillage, cover crops growth, fertilization and crops influenced the abundance and biomass of earthworms. Earthworms were collected in September at Eerika in Tartu County and from two south Estonian farms Hummuli Agro OÜ and Rannu Seeme OÜ. The results were compared with the earlier studies found in literature. The treatments in Eerika experiment were as following: Organic 0 – organic farming control plot; Organic I – cover crops as green fertilisers; Organic II – cover crops and manure (40 t per ha -1 on average per rotation) used; Conventional 0 – conventional farming control plot where pesticides were used; Conventional 150 – intensive fertilisation (N150P25K95) and pesticides used. The crops in the rotation were: pea Tudor (2016 Starter), potato Maret, barley Anni with red clover undersowing, red clover Varte, winter wheat Fredis. The earthworms were collected by hand from the pits with measures of 40 by 40 cm from the depth of 20 cm four times. In farm Hummuli Agro OÜ compared experiment were taken from fields which were fertilized with and without slurry. In Rannu Seeme OÜ farm experiment compared ploughed and minimal tillage fields. The earthworms were collected by hand from the pits with measures of 20 by 20 cm from the depth of 30 cm thrice. The result of Eerika field experiment revealed that pea and winter wheat had positive effect on the abundance and biomass of the earthworms. The lowest number and mass of earthworms was in the plots with potato and barley with clover undersowing. Winter cover crops as green fertilizer and composted manure had a favorable effect on earthworms’ abundance and biomass. While in conventional farming used mineral fertilizer decreased earthworms’ abundance and mass. The results of two South Estonia fields’ experiments revealed that in minimal tillage field earthworm abundance was slightly larger than in field which was ploughed. However, there were no statistical significant difference between ploughed and minimal tillage fields. Use of slurry increased earthworm abundance, but statistical significant effect was on biomass of earthworms, which refers to more favorable habitats.