Eesti keeles on kalade haigusi, peamiselt küll parasitaarhaigusi, käsitlevaid väljaandeid ilmunud võrdlemisi palju. Näiteks Viktor Pihti brošüür „Kalade haigused“ (ilmunud 1964), O. Baueri jt koostatud „Ihtüopatoloogia“ ...

Saateks eestikeelsele tõlkele. Eesti kliima ei ole kalakasvatuseks eriti soodus. Soojaveeliste kalade jaoks on meie veed pikalt külmad, külmaveeliste jaoks aga suvel liiga soojad. Euroopa Liidu toel on rajatud uusi ...

Vesiviljelus (aquaculture) on kiiresti laienev ja arenev kalanduse haru, kus pidevalt lisandub uusi tehnoloogiaid ja nendega seotud termineid. Selle valdkonna eestikeelset oskussõnavara võib laialipillatult leida ...

Kalakasvatus on üks osa kiiresti arenevast majandusharust – akvakultuurist e vesiviljelusest. Võrreldes loomakasvatusega on see väga uus ja mitmekesine valdkond. Rääkimata sellest, et vesiviljelus hõlmab ka veetaimede ...

Loodusest püütud veeloomad on ürgajast alates olnud inimeste oluline toit. Paralleelselt püügiga on paari tuhande aasta jooksul arendatud ka vesiviljelust, kuigi vaid väheseid kalaliike on kasvatatud üle saja aasta. ...

Käesolev programm on Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt käskkirjaga nr 352, 06.05.2002 kinnitatud juhend kalakasvatusliku taastootmise riikliku poliitika elluviimiseks Eestis, mis käsitleb kõigi praegu või eeldatavasti ...

2013. aastal valminud Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 sisuline osa keskendub muuhulgas sektori tegevuse analüüsile, tulevikuvisioonidele ja eesmärkide väljatoomisele. Koostatud ...

Eesti kliima ei ole kalakasvatuseks eriti soodus. Soojaveeliste kalade jaoks on meie veed pikalt külmad, jahedaveeliste jaoks aga suved sagedasti liiga soojad. Üks võimalus luua kaladele sobiv keskkond on kasvatada neid ...

2019. aasta aruanne on osa 1995. aastal alanud pikaajalisest EMÜ VLI vesiviljeluse õppetooli koostööst Keskkonnaministeeriumi ja RMK Põlula kalakasvatustalitusega (varem Põlula Kalakasvatuskeskus ja RMK Põlula kalakasvat ...