Recent Submissions

  • Maastikuarhitektuuri õppetool : Eesti Maaülikool 

    (Eesti Maaülikool, 2021)
    See brošüür on mõeldud sissejuhatuseks meie õppetooli ja annab aimu meie õppekavast, pakub näiteid õpilastöödest, tutvustab rahvusvahelisi uurimisprojekte ning töötajate ja tudengite tegevusi. Selles väljaandes on uuendatud ...
  • Chair of landscape architecture : Estonian University of Life Sciences 

    (Estonian University of Life Sciences, 2021)
    This booklet has been prepared as an introduction to our chair and should give you an insight into our teaching programme and examples of students’ works, research on international projects as well as activities by staff ...
  • Rohtsete energiakultuuride uuringud 

    Noormets, Merrit; Raave, Henn; Viiralt, Rein; Kuusemets, Valdo; Alaru, Maarika; Kuht, Jaan; Talgre, Liina; Makke, Arvo (Eesti Maaülikool, 2007)
    Senised uurimistööd nii Euroopas kui USA-s on olnud suunatud potentsiaalsete energia tootmiseks sobilike heintaimede väljaselgitamisele. Valiku tegemisel on lähtutud eelkõige liikide produktiivsusest. Uurimistööde ...
  • Efektiivne kalajääkide kasutamine uudsete toormaterjalide saamiseks, mida on võimalik kasutada nii kanga kui haavakatete valmistamiseks 

    Kisand, Anu; Käiro, Kairi; Silm, Maidu; Reissaar, Rihard; Kogermann, Karin; Martens, Märt-Erik (Eesti Maaülikool, 2022)
    Kala- ja koorikloomajäägid sisaldavad väärtuslikke biopolümeere, millest käesolevas projektis käsitletakse kollageeni ja kitiini. Projekti eesmärgiks oli välja selgitada, kas on võimalik kala- ja koorikloomajääkidest ...
  • Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne 

    Järvalt, Ain (koostaja); Bernotas, Priit (koostaja); Silm, Maidu (koostaja) (Eesti Maaülikool, 2015)
    Võrtsjärve kalavarud põhiliste liikide osas on viimastel aastatel püsinud heal, mõnede liikide osas isegi väga heal tasemel. Aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on soodustanud kalavarude säästlikku ...
  • Angerjavaru ja rännete hindamine, varu hindamise metoodika tõhustamine siseveekogudel 

    Järvalt, Ain (koostaja); Bernotas, Priit (koostaja); Silm, Maidu (koostaja); Kask, Meelis (koostaja) (Eesti Maaülikool, 2014)
    Lähtuvalt Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1100/2007) ja Eesti angerjamajanduse tegevuskavast (EMP) (2008) tuleb hinnata angerja looduslikku rännet siseveekogudesse ja rändangerjate väljapääsu ...
  • Talvitavate veelindudel rahvusvaheline lennuloendus Eesti rannikumerel 2021 

    Luigujõe, Leho; Auniņš, Ainārs (Eesti Maaülikool, 2021)
    Enamus Kirde-Euroopas sh Eesti merealal esinevatest linnuliikidest on rändelised, seetõttu mõjutavad liikide levikut ja arvukust oluliselt tingimused väljaspool Eestit. Arvukuse muutuste põhjuseks võivad olla liikide ...
  • Talvituvate lindude rahvusvaheline lennuloendus 

    Luigujõe, Leho; Auniņš, Ainārs (Eesti Maaülikool, 2016)
    Enamus Kirde-Euroopas sh Eesti merealal esinevatest linnuliikidest on rändelised, seetõttu mõjutavad liikide levikut ja arvukust oluliselt tingimused väljaspool Eestit. Arvukuse muutuste põhjuseks võivad olla liikide ...
  • Väheväärtusliku peenkala väärindamine : lõpparuanne 

    Silm, Maidu (koostaja); Kriipsalu, Mait (koostaja); Kisand, Anu (koostaja); Bleive, Uko (koostaja); Lanno, Marge (koostaja); Shanskiy, Merrit (koostaja); Kerner, Kristi (koostaja); Maasing, Birgit (koostaja) (Eesti Maaülikool, 2020)
    Käesolevas projektis uuriti võimalusi väärindada Võrtsjärve kaaspüügil tekkivat peenkala, tootes sellest alternatiivseid toidusaadusi; fraktsioon, mis selleks otstarbeks ei sobinud, väärindati edasi kompostiks, vedelväetiseks ...
  • Sisevete kalavaru hindamise metoodika täiustamine : välitööde, katsepüükide ja tulemuste aruanne 

    Krause, Teet (Eesti Maaülikool, 2015)
    Kalastikku on Eesti väikejärvedes läbi aegade peetud oluliseks elustiku osaks. Ülestähendused kalastiku kohta on olnud pigem praktilist laadi – kui palju määrata kalameestele püügitasusid või kui palju ja millist liiki ...
  • Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne 

    Järvalt, Ain (koostaja); Bernotas, Priit (koostaja); Silm, Maidu (koostaja); Kask, Meelis (koostaja) (Eesti Maaülikool, 2014)
    Võrtsjärve kalavarud on viimaste aastate vältel püsinud suhteliselt heal tasemel, mis annab alust arvata, et aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on soodustanud kalavarude säästlikku kasutamist ...
  • Põllumajanduslik kõrgharidus täna ja homme 

    Reintam, Endla (2019)
    Esitlus toimus visioonikonverentsil "Tarkus toidab. 100 aastat emakeelset põllumajanduslikku kõrgharidust" 18.10.2019 Eesti Rahva Muuseumis.
  • Sajand eestikeelset põllumajanduslikku kõrgharidust 

    Tammiksaar, Erki (2019)
    Esitlus toimus visioonikonverentsil "Tarkus toidab. 100 aastat emakeelset põllumajanduslikku kõrgharidust" 18.10.2019 Eesti Rahva Muuseumis.
  • Praktiline põllumajanduslik kõrgharidus ja ühiskonnale suunatud tegevused 

    Vooremäe, Aret (2019)
    Esitlus toimus visioonikonverentsil "Tarkus toidab. 100 aastat emakeelset põllumajanduslikku kõrgharidust" 18.10.2019 Eesti Rahva Muuseumis.
  • Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne 

    Järvalt, Ain (koostaja); Bernotas, Priit (koostaja); Kask, Meelis (koostaja); Silm, Maidu (koostaja) (Eesti Maaülikool, 2013)
    Võrtsjärve kalavarud on viimaste aastate vältel püsinud suhteliselt heal tasemel, mis annab alust arvata, et aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on soodustanud kalavarude säästlikku kasutamist ...
  • Roiu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang 

    Ott, Ingmar; Timm, Henn; Tammert, Helen; Saar, Katrin; Laarmaa, Ronald; Lehtpuu, Maili; Krause, Teet; Palm, Anu; Sepp, Margot; Ott, Katrin; Haberman, Elle-Juta (Eesti Maaülikool, 2014)
    Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist, mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi ...
  • Kurepalu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang 

    Ott, Ingmar; Timm, Henn; Tammert, Helen; Saar, Katrin; Laarmaa, Ronald; Lehtpuu, Maili; Krause, Teet; Palm, Anu; Sepp, Margot; Ott, Katrin; Haberman, Elle-Juta (Eesti Maaülikool, 2014)
    Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist, mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi ...
  • Lammas : gastronoomilised seiklused Euroopas 

    Sári, Zsolt (koostaja) (Hungarian Open Air Museum, 2014)
    Miks peaks üks muuseum avaldama kokaraamatu? Ja miks on see muuseum otsustanud koostada kokaraamatu just lamba- ja talleliha retseptidest? Miks peaks üks muuseum avaldama kokaraamatu? Ja miks on see muuseum otsustanud ...
  • Eestimaa looduse uurimine Zooloogia ja Botaanika Instituudis : [bibliograafia 1948-2000] 

    Rahi, Märt (Zooloogia ja Botaanika Instituut, 2000)
    Zooloogia ja Botaanika Instituudi asutamine langes aega, kus kutseliste eluslooduse uurijate väikeservuline kogum Eestis oli kõvasti kokku kuivanud. Kujunemisjärgus oleva 1938. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia ...
  • Eesti seenestik 

    Hanso, Märt; Järva, Leili; Jürisson, Ilmar; Kalamees, Kuulo; Karis, Harry; Kask, Kalju; Kastanje, Veiko; Kullman, Bellis; Leenurm, Kadri; Liiv, Vello; Lõiveke, Heino; Noor, Heino; Normet, Thea; Parmasto, Erast; Põldmaa, Kadri; Raitviir, Ain; Ramst, Uve; Ruubas, Indrek; Sarv, Jaan; Soobik, Peeter; Suija, Ave; Sõmermaa, Anne-Liis; Vaasma, Mall; Vahter, Herman; Veldre, Sven; Öpik, Maarja (Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituut, 2000)
    Seentel on looduses oluline osa - orgaanilise aine lagundajatena on nad asendamatud ökosüsteemide aineringes. Niiviisi osalevad seened ökosüsteemide sekundaarses produktsioonis, luues ühtlasi maakera loodusressursse. ...

View more