Eesti holsteini tõugu lehmade piimajõudlus, sigimine ja aretus kõrgetoodangulises karjas 21. sajandi esimesel kümnendil

Abstract

Holsteini tõugu lehmade piimatoodang tõuseb pidevalt, kuid sellega kaasnevad tervise, sigimis- ja taastootmisnäitajate halvemine. Olukorra parandamiseks on Jõudluskontrolli Keskuse poolt väljatöötatud aretusväärtused. Antud töö eesmärgiks oli kirjeldada eesti holsteini tõugu lehmade arengutendentse kümne aasta jooksul. Soovisime välja töötatud aretusväärtusi arvesse võttes hinnata konkreetses karjas pulli mõju järglaste piimajõudlus-, sigivus- ja poegimisnäitajatele ning saadud infot analüüsides leida, kuivõrd avaldub pullide kogu Eesti piimaveiste populatsiooni baasil hinnatud geneetiline võimekus konkreetse karja tingimustes. Uuringu tulemused annaksid selektsionääridele praktilisi näpunäiteid, kuidas läbi pulli valiku mõjutada karja olukorra. Töö tulemusena leidis kinnitust väide, et kui keskenduda pullide valikul ainult piimatoodangu suurendamisele ja mitte jälgida ülejäänud aretusväärtusi, siis pikenevad märgatavalt nii uuslüpsiperiood kui poegimisvahemik. Uuringualuses karjas olid uuslüpsiperiood ühe kuu võrra ja poegimisvahemik kahe kuu võrra pikemad soovituslikest. Mullikate raskete poegimiste osakaal oli 43,8% ja surnultsündide osakaal 8,26%. Statistliselt olulised seosed ilmnesid pullide suhtelise piimajõudluse aretusväärtuse SPAV ja tütarde keskmise piimatoodangu vahel, pullide suhtelise kasutusea aretusväärtuse STAV ja tütarde praakimise vahel kahe aasta jooksul pärast esmaspoegimist ning pullide surnultsünni aretusväärtuste ja tütardel esinenud surnultsündide sageduste vahel. Keskmise tugevusega seosed ilmnesid pullide poegimiskerguse aretusväärtuste ning tütarde abiga ja abita poegimiste esinemissageduste vahel. Nõrgad, aga siiski loogilise suunaga seosed ilmnesid pullide suhteliste udara tervise aretusväärtuste ja tütarde keskmiste somaatiliste rakkude arvude vahel ning pullide suhteliste sigivuse aretusväärtuste ja tütarde keskmiste sigivusnäitajate vahel. Tänapäeva tõuaretus nõuab väga mitmekülgset lähenemist konkreetsetesse tingimustesse enim sobivate pullide valikul. Ühelt poolt teeb erinevate aretusväärtuste olemasolu pullide valiku paindlikumaks, teisalt nõuab farmi selektsionäärilt suurt tarkust, kogemust ja kohati ka ettenägemisvõimet otsustamaks, missugust pulli konkreetse lehma tarvis valida. Farmide söötmis- ja pidamistingimuste ühtlustumine Eesti veisepopulatsioonides suurendab populatsiooni baasil teostatud geneetilise hindamise tulemuste kehtimise tõenäosust üksikuis farmides. Samas, nagu näitasid ka käesoleva uuringu tulemused, jääb ikkagi võimalus, et ühte farmi sobivad paremini ühe pulli järglased, teise farmi teise pulli järglased. Soovitused uuritud farmile. Võib olla oleks mõttekam hoida toodang mõnda aega ühel tasemel ja panna praegu suuremat rõhku tervise parandamisele ja taastootmisele. Selle tulemuseks oleks lõppkokkuvõttes terve, vastupidav ja suuretoodanguline lehm. Pulli valikul tuleks suuremat tähelepanu pöörata: 1. SGAV-le, mida suurem on SGAV seda lühem on tema tütarde uuslüpsiperioodi pikkus ja seega ka poegimisvahemik võrreldes karjakaaslastega, 2. poegimiskerguse ja surnultsünni aretusväärtustele – mida suurem see on seda väiksem on raskete poegimiste osakaal ja surnultsünde esineb vähem.

Over the years, the milk production of the Holstein breed has been increasing continuously. However, the rise in milk production is accompanied by the deterioration of health and reproductive traits. In order to improve the situation, the Estonian Animal Recording Centre has implemented the use of breeding values both for the bulls and cows in Estonia. The purpose of this Master’s thesis was to characterize the trends in the breeding performance of the Estonian Holstein cows over the period of ten years. Considering the breeding values, the aim was to evaluate the influence of the bull on its’ daughters’ milk yield and reproduction traits. Also, based on the analysis of the information obtained from the Estonian Animal Recording Centre, determining the extent of the influence of the bulls’ genetic merits, estimated on the basis of the whole Estonian dairy cattle population in the given herd was aimed at. As a result of this study, the breeders are given practical recommendations how to influence the status of the dairy herd through the selection of the bulls. Analyzing the data for the given dairy herd, it was confirmed that when choosing a bull for the herd, focusing on the gain in milk yield only will lead to a setback in several reproductive traits. In the given herd, the days open was one month longer than recommended and the calving interval was two months longer than recommended. For heifers, the percentage of difficult calvings was 43.8% and the percentage for stillbirths was 8.26%. Strong statistically significant correlation was found between the bulls’ relative breeding value for production traits (SPAV) and the mean milk yield of their daughters. Similarly, statistically significant was the correlation between the bulls’ relative breeding value for survival (STAV) and the culling of their daughters in two years time after the first calving. Also, the bulls’ relative breeding values for stillbirths and their daughters’ percentage of stillbirths were statistically highly correlated. A moderate statistical correlation was found between the bulls’ relative breeding value for calving ease and the bulls’ daughters’ calving ease. A low, but nevertheless a logical trend was observed between the bulls’ relative breeding values of the udder health and the average number of somatic cells of the daughters, also the relative breeding value of bulls and the average fertility breeding values of the daugthers. Modern selective breeding requires careful consideration in order to use the best bulls for certain farms. On the one hand, the implementation of breeding values allows the breeder to be more flexible when choosing the sires. On the other hand, it requires the kowledge how to use the breeding values in order to get the best results. As the feeding and housing conditions for Estonian dairy breeds become more and more similar, the estimated breeding values for the whole Estonian dairy herd population become more reliable on the basis of individual farms, also. However, there will always be the possibility that the daughters of distinct bulls are suited for different farms differently, as showed by the results of this study, also. Recommendations to the farm researched It might be reasonable to hold production on the same level for some time and to put more emphasis on improving health and reproduction, for the time being. As a result of that, you would get a healthy, strong and high yielding cow. When selecting the bull, more attention should be given to the following: 1. SGAV (the relative breeding value for fertility), since the greater the SGAV the shorter is the length of the days open period in its’ daugthers and therefore also the calving interval in comparison to fellow cattle. 2. The breeding value for the calving ease and stillbirths – the greater it is the smaller is the amount of difficult calvings and there would be less stillbirths.