Mulla toiteainete sisalduse muutus mahepõllumajanduslikus külvikorras ning võimalused mulla kvaliteedi säilitamiseks OÜ Laeva Põld näitel

Abstract

Viimase 15 aastaga on mahemaa pindala suurenenud 42 korda, jõudes 2015. aastaks 170 000 hektarini. Kogu Eesti maafondist moodustab see 16%. Mahepõllumajanduses pole siiani olnud populaarne maheväetiste kasutamine. See on kaasa toonud negatiivsed toiteainebilansid. Töö eesmärk on uurida fosfori ning kaaliumi liikumist mahepõllumajandusliku ettevõtte maadel, kus toiteainete tagastus on olnud puudulik. Samuti vaadeldakse mulla orgaanilise aine sisalduse muutust haljasväetiskultuuride rikkas külvikorras. Töös kasutatud andmed on saadud vaadeldava ettevõtte põlluraamatutest ning raamatupidamise andmetest. Mullaproovid on kogutud ettevõtte põldudelt ning analüüsitud Põllumajandusuuringute keskuse Agrokeemia Laboratooriumis. Omavahel on võrreldud 2010. ning 2015. aasta mullaproovide tulemusi. Mulla orgaanilise aine arvutamisel on kasutatud Eesti Maaülikoolis välja töötatud huumusbilansi kalkulaatorit. Fosforisisaldus vaadelavatel põldudel oli 2010 aastal 42,9 mg kg-1 ning 2015 aastal 38,9 mg kg-1 . Fosfori vähenemine oli statistiliselt usutav (p = 0,0086). Kaaliumisisaldus oli 2010. aastal 129,2 mg kg-1 ning 128,7 mg kg-1 2015. aastal. Kaaliumisisalduse vähenemine ei ole statistiliselt usutav (p =0,9488). 2010. aastal oli keskmine huumusvaru 104 t ha-1 . 2015. aastaks on põllumajandusmaa huumusvaru suurenenud 6,7 t võrra, jõudes tasemele 110,7 t ha-1 . Seega on vaadeldavas ettevõttes vaatlusperioodi ajal vähenenud nii P kui K sisaldus. Samas on suurenenud mulla huumusesisaldus ja -varu. Antud uurimus vaatles N, P, K ning huumuse sisalduse muutust maheviljeluses. Tulevikus tuleks uurida ka teiste taimekasvatuseks vajalike toiteainete muutust maheviljeluses. Antud uurimustöö on abiks ettevõtte väetusplaani koostamisel ning tulemuste parandamisel. Selle põhjal võib kirjeldada toiteainete bilansside käitumist ning teraviljakasvatuse jätkusuutlikkust maheviljeluses puuduliku toiteainete tagastamise korral.

Touring the last 15 years, land area of organic farming has increased over 42 times and reached 170 000 hectares in 2015. It is over 16% of total arable land in Estonia. In organic farming, the use of organic fertilizers has not been popular, which has resulted in negative nutrient balances. The focus on this research is to assess the motion of phosphorous and potassium in an organic farm, where nutrient return has been limited. Content of soil organic matter in a green manure rich crop rotation was also observed. Data that was used in this research paper was gathered from archives of the company, whom fields were used in this research. Soil samples where gathered from the fields and analyzed in the Agrochemical Laboratory of Estonian Agricultural Research Centre. Soil samples collected in 2010 and 2015 have been analyzed. To calculate soil organic matter content, humus balance calculator, developed in Estonian University of Life Sciences, was used. Phosphorus content in observed field was 42,9 mg kg-1 in 2010 and 38,9 mg kg-1 in 2015. The negative balance of phosphorus was statistically proven (p=0,0086). Potassium content fell from 129,2 mg kg-1 in 2010 to 128,7 mg kg-1 in 2015. Negative motion of potassium balance was not proven (p = 0,9488). Weighted average humus content of 1 ha of arable land in 2010 was 104,0 t ha-1 . By 2015, the weighted average humus content had increased by 6,7 t and reached to 110,7 t ha-1 . Touring the time of observation the levels of P and K have been decreasing in the observed company. Soil humus contest has increased. Given survey focused on the change of N, P, K and humus contents in organic farming. In the future, movements of other important elements for plant growth should be observed. Given research will help the company to make changes to fertilization plans and help to improve agronomical efficiency. This research can be used as tool to describe the nutrient status of organic farms and to explain sustainability of organic farms touring insufficient nutrient return.