Management and animal effects on the behaviour of lactating dairy buffaloes (Bubalus bubalis) and cows (Bos taurus) when entering the milking parlour

Abstract

Dairy cows entrance order to the milking parlour is quite stable, but less is known the reasons influencing it. Buffaloes are difficult to milk, means to improve their ease of milking are of importance. Studies on the behaviour at milking have mainly focused on cattle, little is known about dairy buffaloes. Monitoring the milking behaviour of dairy animals can give useful information to avoid or minimize stress during the milking and notice health problems in early stage. The aims of the thesis where: 1) to study the effect of pre-partum milking habituation on behaviour and milk production and milk-flow profile of buffalo heifers, 2) to assess dairy buffaloes consistency of the entrance order and side preference on the milking parlour, 3) investigate the stability of the milking order of cows entering into the milking parlour of a commercial dairy herd, 4) to evaluate changes in milking order consequent to a change in health status. It can be concluded that pre-partum habituation in the milking parlour can reduce the level of restlessness in buffalo heifers during milking in early lactation. Pre-partum habituation did not affect either milk yield nor the milk quality of buffalo heifers. Dairy buffaloes express strong consistency in their order of entry into the milking parlour. The majority of the animals expressed a side preference and some animals also showed stall preference. In dairy cows consistent entrance order into the milking parlour was found. Cows with mastitis stayed behind in the milking order compared to their previous position. This permits the assumption that the automatic monitoring of milking order could be an effective way to indicate the presence of sub-clinical disease in an individual animal, and to discover such a problem at an early stage, so it can be helpful tool for cowshed management.

Koduveiste järjekord lüpsiplatsile sisenedes on küllaltki püsiv, kuid põhjuseid, mis lehmade lüpsijärjekorda võivad mõjutada on uuritud vähe. Võrreldes koduveistega on vesipühvlite lüpsmine keerulisem: nad on väga stressitundlikud ja juba väikesed muutused lüpsirutiinis mõjutavad nende piimatoodangut. Vesipühvlite lüpsijärjekorda varem uuritud ei ole. Loomade käitumise jälgimine võib anda vajalikku informatsiooni selleks, et vältida või vähendada loomadel lüpsmisega seotud stressi ja avastada varakult võimalikke terviseprobleeme. Doktoritöö eesmärgid olid: 1) uurida poegimiseelsete pühvlimullikate käitumist perioodil, kui neid harjutati lüpsirutiiniga ning lüpsirutiiniga harjutamise mõju hilisemale piimatootlikkusele, 2) hinnata pühvlite lüpsiplatsile sisenemise järjekorra ja lüpsiplatsi poole (parem/vasak) eelistuse järjepidevust, 3) uurida koduveiste lüpsijärjekorra püsivust ja muutusi vabapidamisega suurlaudas, 4) hinnata looma tervislikust seisundist tulenevaid muutusi veiste lüpsijärjekorras. Veispühvlitega tehtud uuringute põhjal järeldati, et pühvlimullikate poegimiseelne lüpsirutiiniga harjutamine vähendab laktatsiooni alguses lüpsmise ajal loomade rahutust, kuid piimatoodangule ja kvaliteedile poegimiseelne lüpsirutiiniga harjutamine mõju ei avaldanud. Pühvlite lüpsiplatsile sisenemise järjekord on väga püsiv ja enamus pühvleid eelistas kindlat lüpsiplatsi poolt ning osa loomi väljendas ka konkreetse lüpsikoha eelistust. Uuringus koduveistega leiti, et karjas eksisteerib püsiv lüpsijärjekord. Võrreldes tavapärase positsiooniga jäid udarapõletikuga lehmad lüpsijärjekorras tahapoole. Tavapärasest hilisem lüpsile minek võib viidata looma subkliinilisele haigestumisele ja sellisel juhul oleks lüpsijärjekorra automaatne jälgimine tulemuslik viis haiguse avastamiseks varajases staadiumis ning seeläbi heaks abivahendiks suurlautade majandamisel.