Mahe- ja tavaviljeluses kasvatatud õunte ja neist valmistatud õunamahla kvaliteet sõltuvalt töötlemiseelsest säilitustemperatuurist
View/ Open
Date
2016Embargo Lift Date
alates 30.05.2021Author
Liivamägi, Maria
Metadata
Show full item recordAbstract
Kuna Eesti mahetootjad ei kasuta taimekaitsevahendeid ja vanades õunaaedades jääb ka
võralõikus sageli puudulikuks, saadakse lauaõuna kvaliteediga vilju väga vähe ning suurem
osa Eestis maheviljeluses toodetud õuntest pressitakse mahlaks. Kogu saaki pole füüsiliselt
võimalik koheselt mahlaks pressida ning talisordid ei ole sügisel veel tarbimisküpsed, seega
tekib vajadus õunu säilitada. Õunte säilitamiseks on parimad võimalikult madalad
temperatuurid (0...3C°), mis eeldab jahutussüsteemiga hoidlaid. Mitmetel väiketootjatel on
aga võimalik kasutada vaid välisõhuga jahutavaid hoidlad, mille temperatuur sooja sügise
korral on õunte jaoks liiga kõrge.
Katse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas mõjutab õunte töötlemiseelne säilitustemperatuur
mahe- ja tavaviljeluses kasvatatud õunte ja neist valmistatud õunamahla kvaliteeti. Katses oli
uurimise all kolm sorti (’Krameri tuviõun’, ’Talvenauding’ ja ’Krista’), kaks viljelusviisi
(maheviljelus ja tavaviljelus) ning kaks erinevat säilitustemperatuuri (+3±2°C ja +9±2°C).
Katses selgus, et säilitustemperatuuril ja viljelusviisil oli õunte ja õunamahla kvaliteedile
sorditi erinev mõju. Patuliini leiti vaid kahest õunamahla variandist: maheviljeluses
kasvatatud +9°C säilitatud ’Krameri tuviõuna’ õuntest pressitud mahlast ja sama sordi
tavaviljeluses kasvanud ning +3°C juures säilitatud õuntest pressitud mahlast. Patuliini
sisaldus jäi alla Euroopa Liidus kehtestatud piirnormi. Seega ei saa antud katse põhjal väita, et
maheviljeluses toodetud õuntest või kõrgemal temperatuuril säilitatud õuntest pressitud
mahlas oleks patuliini esinemise tõenäosus suurem. Eestis on patuliinisisaldust õunamahlas
vähe uuritud. Edaspidi oleks oluline määrata patuliinisisaldust ka teiste Eestis sagedasti
õunamahla tootmiseks kasutatavate sortide mahlast. Estonian organic farmers do not use pesticides and in the old apple orchards, Apple trees are
also often not pruned, which means that the quantity of high-quality apples is low. Most of the
apples that are produced in organic orchards are pressed into juice. It is not physically
possible to press all the apples at once and winter cultivars need to be stored in order to achive
acceptable ripeness. The best storage temperature for apples is 0°... 3°C, which requires a
cooling system. Many small producers only have a possibility to use the storages which use
the outside air to cool the room and warm autumn means that the temperature is too high for
apples. The aim of this study was to find out how the quality of apples and apple juice
depends on the apple storage temperature and cultivation system. Three different cultivars
(’Krameri tuviõun’, ’Talvenauding’ and ’Krista’), two cultivations systems (organic and
conventional) and two different storage temperatures (+3±2° C and +9±2° C) were used at the
experiment.
Experiment showed that the effect of storage temperature and cultivation system on the
quality of apples and apple juice was cultivar-dependent. Mycotoxin patulin was found only
in two apple juice: in organic ’Krameri tuviõun’ apple juice when apples had been stored at
+9°C and in conventional ’Krameri tuviõun’ apple juice when fruits were stored at +3°C.
Patulin content in both juices remained below the maximum concentration allowed in
European Union. Therefore this experiment showed that it is unlikely that organic apple juices
would have a higher patulin content compared to conventional apple juices and also higher
fruit storage temperatuures did not induce patulin production. Only very limited data about
patulin content in Estonian apple juices is available. In the future it would be important to
determine levels of patulin from apple juices of different cultivars which are frequenlty used
for juice production.