Talinisu saagi- ja kvaliteedinäitajad sõltuvalt viljelusviisist

Abstract

Antud uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada, viljelusviisi ja orgaaniliste ning mineraalsete lämmastikväetiste mõju talinisu kvaliteedile ja saagikusele. Püstitatud hüpoteesid olid: 1) viljelusviis mõjutab olulisel määral talinisu saagikust ja kvaliteeti; 2) tavasüsteemis kasvanud talinisu on tänu mineraalsele lämmastikule küll suurema proteiini- ja gluteenisisaldusega, kuid mahesüsteemis kasvanud talinisu teised kvaliteedinäitajad on paremad. Tulemused on saadud 2008. a Eerikale rajatud Eesti Maaülikooli pikaajaliselt põldkatselt katseaastate 2014–2015 andmete põhjal. Mahetootmine ja mahetoodete tarbimine on järjest suurenenud ning suure tõenäosusega kasvab ka tulevikus. Sellest tulenevalt tõuseb ka nisu kui ühe kõige tähtsama põllumajanduses viljeldava kultuuri kasvupindala. Samas on kõige olulisem aspekt mahetoidu juures siiski selle tervislikkus. Seetõttu on ka antud uurimustöö keskendunud nisu kvaliteedinäitajate erinevuse hindamisele tava- ja maheviljelussüsteemis. Uurimustöö tulemuste põhjal sai kinnitust hüpoteesis toodud väide, et mineraalset lämmastikku saanud tavasüsteemi variantidel saadakse usutavalt kõrgem terasaak ning proteiini- ja gluteenisisaldus. Uurimustöö hüpotees, et mahesüsteemis kasvanud talinisu teised kvaliteedinäitajad on paremad, ei olnud antud katse tulemuste põhjal tõene. Kuigi esines kõrgemaid väärtusi nii mahe- kui tavasüsteemis, siis kahe viljelusviisi variantide vahel puudusid usutavad erinevused nii gluteeniindeksi, langemisarvu kui ka pätsi ruumala ja eriruumala väärtustel. Kiudainete sisaldus oli võrreldes tavasüsteemi enam mineraalset lämmastikku saanud variantidega mahesüsteemis usutavalt kõrgem. Sellest tulenevalt võib mahetoodangut pidada kiudainete sisalduse poolest paremaks.

The purpose of this master’s thesis was to study the effects of organic and conventional farming on winter wheat quality and yield. The hypotheses were: 1) winter wheat yield and quality is greatly affected by the cultivation practice; 2) winter wheat in conventional farming has a greater grain yield, protein and gluten content due to the use of mineral nitrogen, however in organic farming the winter wheat other quality parameters are improved. Data used in this thesis was collected during the years 2014–2015 from a long-term field experiment established in 2008 at Eerika in Estonian University of Life Sciences. Organic farming has continually increased. The aim of this thesis was to evaluate the quality of conventionally and organically grown winter wheat. Based on the results, the hypotheses that using conventional growing techniques gives higher grain yield, protein and gluten content was confirmed. Winter wheat grain yields in conventional variants fertilized with mineral nitrogen varied between 5548–5872 kg/ha and in organic farming 3919–4286 kg/ha. The protein content of grains in conventional farming was 9% and 7% higher in 2014–2015, respectively. The second hypotheses that using organic farming practices will result in better quality of other parameters was not confirmed. There were no significant differences between two cultivation practices regarding gluten index, falling number, bread volume and bread volume weight. However, the fiber content was higher in organic system compared to the conventional variants that received higher amounts of mineral nitrogen. Food grown in organic farming can be considered to have higher fiber content.