Search
Now showing items 1-10 of 28
Items matching your query
Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid
(Eesti Loodusfoto, 2019)
Levik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt
Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemerest Põhja-Skandinaaviani.
Inimene on tema levikut laiendanud, viies selle
liigi näiteks ka Briti saartele, kus teda varem polnud. ...
Campylobacter spp. toidupatogeenina
(Eesti Maaülikool, 2019)
Haigus ja nakatumine. Campylobacter spp. (edaspidi kampülobakter) on kõige sagedasem toidutekkeliste bakteriaalsete gastroenteriitide
põhjustaja Eestis ja Euroopa Liidus.
Kamülobakterenteriidi tavapärased sümptomid on ...
A-hepatiidi viirus toidupatogeenina
(Eesti Maaülikool, 2020)
A-hepatiit on väga nakkav, haiguse peiteperiood on keskmiselt 28-30 päeva.
A-hepatiit on üle maailma levinud haigus, mis võib esineda nii üksikjuhtumite kui ka haiguspuhangutena. Eestisse tuuakse A-hepatiit eelkõige ...
Noroviirused toidupatogeenina
(Eesti Maaülikool, 2020)
Noroviirused on kõige sagedasemad mitte-bakteriaalsete gastroenteriitide põhjustajad maailmas. Haiguse inkubatsiooniperiood on 10 kuni 50 tundi, keskmiselt 24 tundi. Kõige iseloomulikumateks haigustunnusteks on iiveldus ...
Taimsete õlidega seotud keemilised ohud
(Eesti Maaülikool. Toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool, 2020)
Taimsete õlide (rasvadega) seotud keemilised ohud tulenevad kas nende ainete looduslikust esinemisest
taimes või keskkonnas või tekivad õli tootmise, transpordi või säilitamise käigus. Õli keemiline koostis sõltub
oluliselt ...
Salmonella spp. toidupatogeenina
(Eesti Maaülikool, 2021)
Salmonella perekonda kuuluvad bakterid põhjustavad salmonelloosi, mis on maailmas üks sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgistus. Salmonella on kõige olulisem toidutekkeliste haiguspuhangute põhjustaja Eestis ning Euroopa ...
Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid
(Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Vesiviljeluse õppetool, 2021)
Levik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemere maadest Põhja-Skandinaaviani. Inimese kaasabil on liigi levik mitmes suunas laienenud. Jõevähi seisund on Euroopas viimase 150 ...
Allergeenide ohje toidukäitlemisettevõttes
(Eesti Maaülikool, 2019)
Toiduallergia on immunoglobuliin E (IgE) ehk immuunsüsteemi vahendatud reaktsioon, mis on
reprodutseeritav sama toidu suu kaudu manustamisel. Selle tulemusena vabanevad bioloogiliselt
aktiivsed ehk virgatsained (nt ...
Toidualase teabe esitamise põhinõuded
(Eesti Toiduainetetööstuse Liit, 2017)
Toidualase teabe esitamist reguleerivad ennekõike Euroopa Liidu määrus nr 1169/2011, põllumajandusministri 28.11.2014 määrus nr 109 "Toidupartii tähistamise nõuded" ning põllumajandusministri 11.03.2015 määrus nr 24 ...
Staphylococcus aureus toidupatogeenina
(Eesti Maaülikool, 2019)
Haigus ja nakatumine. Staphylococcus aureus (S. aureus) on oluline seetõttu, et võib toota enterotoksiine, mis põhjustavad sageli
toidumürgistusi. Inimeste haigestumine toimub toksiinidest saastunud toidu söömise ...