Now showing items 1-20 of 1691

  • 1 rada 4 aastaaega 

    Urb, Janne (2015)
    Käesolev töö on koostatud Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri bakalaureusekraadi lõputööna. Tööd koostades on kasutatud kõiki bakalaureuseastmes omandatud teadmisi ja kogemusi. 2015. aasta bakalaureusetöö projektalaks ...
  • 1920.–30. aastate iluaiad Koeru kihelkonna taludes – kujunemine ja väljanägemine 

    Aimsalu, Maire (2012)
    Käesolevas töös keskendutakse 1920. aastatel hoogsalt arenema hakanud iluaedade kujunduspõhimõtetele ja uuritakse, kas ning kuidas need on mõjutanud Koeru kihelkonna talude iluaedu. Töö eesmärgi saavutamiseks tuli tutvuda ...
  • 2 Miili Rohelust 

    Kikkamägi, Helen (2014)
    „2 Miili Rohelust“ on käesoleva bakalaureuse töö autori nägemus ja ideelahendus praegusest Tartu linnas asuvast vanast Sadamaraudtee piirkonnast. Autor on püüdnud leida võimalikult head lahendust piirkonnas valitsevatele ...
  • 2-3-aastaste lastega perede eelistused, ootused ja rahulolu seoses ürituste külastamisega 

    Krumm, Mariel (Eesti Maaülikool, 2018)
    Täiskasvanud reisivad ja võtavad üritustest osa järjest enam koos lastega, mistõttu tuleb mõelda eelkõige laste sotsiaalsele heaolule. Keskendudes pereturistidele on oluline teada nende vajadusi, et oleks võimalik õigesti ...
  • 2016. aasta juulitormi järgine kuuse-kooreüraski kahjustuste levik Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndites 

    Ait, Kristjan (Eesti Maaülikool, 2021)
    Kuuse-kooreürask on üks olulisemaid hariliku kuuse kahjureid Euroopas ning eeldatavasti suureneb liigi olulisus puidukahjurina kliimamuutuste tagajärjel veelgi. Tormikahjustused soodustavad kuuse-kooreüraski levikut. ...
  • 2016. aasta juulitormi järgne kuuse-kooreüraski (Ips typographus) leviku ja kahjustuste analüüs jänesekapsa kasvukohatüüpide näitel Karula rahvuspargis 

    Vendel, Grete (Eesti Maaülikool, 2021)
    Kliimamuutustest tingitud sagenenud ja tugevamad tormid tekitavad ideaalse elukeskkonna erinevatele kahjuritele (sh juuremädanikud, putukkahjurid). Erinevate meetodite kombineerimisel (sh ülelend, maapinnal tehtud ...
  • 3 tänavat, 3 aegkonda 

    Abel, Maret (2016)
    Bakalaureusetöö ülesanne oli antud märksõnaga „Teisel pool”. Antud stsenaariumis oli linnavalitsusel vaja leida alasid nii avalikuks ruumiks kui ka korterite ja ärihoonete planeerimiseks. Ülesandeks oli teha ettepanek, ...
  • Aasia lepatriinu (Harmonia axyridis) – levik ja tõrjevõimalused 

    Kallavus, Triin (Eesti Maaülikool, 2018)
    Töö eesmärgiks on anda ülevaade aasia lepatriinu (Harmonia axyridis Pallas 1773) levikust ja kasutusel olevatest tõrjevõtetest ning välja selgitada, kas ja mil viisil hakkab aasia lepatriinu Eestis kahju tekitama. Töö ...
  • Aasta muld 2014. Leostunud muld : [teavik] 

    Penu, Priit; Kikas, Tambet (MTÜ Eesti Mullateaduse Selts, 2013)
    Leostunud muld on levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Moodustab 7,6% Eesti muldkattest; põllumajandusmaal on tema osakaal 14%. 51% leostunud mullast asub põllumajandusmaal. ...
  • Aasta muld 2015. Paepealne muld : [teavik] 

    Penu, Priit; Kikas, Tambet (MTÜ Eesti Mullateaduse Selts, 2014)
    Paepealsed mullad on levinud loopealsetel ehk alvaritel, kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda sisemaapoolsel küljel, Loode-Eestis ja saartel. Nad on meil ühed väikseima levikuga mullad ja moodustavad ainult 1,2% Eesti ...
  • Aasta muld 2016. Rabamuld : [teavik ja postkaart] 

    Kõlli, Raimo; Penu, Priit; Kikas, Tambet (2015)
    Rabamuld moodustab kogu Eesti muldkattest 5,1% ja turvasmuld-kattest 21,7%. Rabamulla liikide hulgas on ülekaalus sügavad rabamullad (> 96%) ja erimite hulgas vähe lagunenud rabaturvas-mullad (> 94%). Suurimad rabamulla ...
  • Aasta muld 2017. Leedemuld : [teavik ja postkaart]  

    Leedu, Enn; Penu, Priit; Kikas, Tambet (Eesti Maaülikool, 2016)
    Leedemuldi leidub kõikjal Eestis liivadel. Peamised levikualad on Kagu-Eesti, Peipsi-äärne madalik, rannaluited Loode-Eestis ja Põhja-Eesti rannikumadalik. Leedemullad katavad Eesti territooriumist 6,3% ja metsaaladest ...
  • Aasta muld 2018. Näivleetunud muld : [teavik ja postkaart]  

    Astover, Alar; Leedu, Enn; Penu, Priit; Kikas, Tambet (Eesti Maaülikool, 2017)
    Näivleetunud muldi esineb rohkesti Kagu-Eesti lavamaal ja Sakala kõrgustikul. Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul leidub neid laugematel aladel. Näivleetunud mullad moodustavad kooslusi leetunud ja leetjate muldadega. ...
  • Aasta muld 2019. Madalsoomuld : [teavik ja postkaart]  

    Leedu, Enn; Shanskiy, Merrit; Penu, Priit; Kikas, Tambet (Eesti Maaülikool, 2018)
    Eesti on üks märjemaid paiku maailmas: üle 22% on kaetud madalsoode ja rabadega. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14% meie muldkattest ja 59% turvasmuldadest. Kuivendamise ja põllumajandusliku kasutuse tõttu on ...
  • Aasta muld 2020. Erodeeritud muld : [teavik ja postkaart]  

    Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet (Eesti Maaülikool, 2019)
    Erodeeritud mullad moodustavad u 1,2% kogu Eesti maafondist, suurem on nende osakaal põllumajandusmaal (u 3,1%). Rohkesti leidub neid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, samuti Kagu-Eesti lavamaal (Tartu, Põlva, Vastseliina), ...
  • Aasta muld 2021. Rähkmuld : [teavik ja postkaart] 

    Leedu, Enn; Astover, Alar; Penu, Priit; Kikas, Tambet (Eesti Maaülikool, 2020)
    Rähkmullad moodustavad 4,7% kogu Eesti mullastikust ja 9% põllumaast, gleistunud rähkmullad vastavalt 1,6 ja 2,1%. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja- ja Loode- Eesti ning saared. Ülekaalus on need Harju, Lääne ja ...
  • Aastatel 2007- 2011 arvutatud saastetasude analüüs ja ülenormatiivse keskkonnakasutuse hindamine 

    Hurt, Maanus (2012)
    Töö eesmärgiks oli uurida ja analüüsida aastatel 2007-2011 kõrgendatud tasumääradega arvutatud ülenormatiivse saastetasu dünaamikaid, leida kõrgendatud tasumääradega arvutatud saastetasu tekkimise seoseid keskkonnatasude ...
  • Abiks väiketootjale : komposti valmistamine 

    Kriipsalu, Mait (koostaja); Luik, Anne (koostaja); Peetsmann, Elen (koostaja) (Eesti Maaülikool, 2016)
    Mahepõllumajandus on tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja mille rõhuasetus on kohalikel taastuvatel ressurssidel. Taime- ja loomakasvatuses ja ka nende saaduste töötlemisel tekkivad kõrvalsaadused ...
  • Abiootilise stressi füüsikaliste tegurite mõju ilutaimedele 

    Bachman, Kati (2012)
    Stressifaktorid mõjutavad ilutaimi linnapiirkondades põhjustades kahjulikku mõju kasvule ja õitsemisele, mis on nende esteetiline väärtus. Siiani puuduvad uurimused Eesti tingimustesse sobivate ilutaimede stressitaluvusest. ...
  • Aed-leeklille (Phlox paniculata) istikute kvaliteet sõltuvalt kasvusubstraadi omadustest 

    Loid, Kati (2014)
    Rahvastiku suurenemisega on tõusnud igapäevaselt tekkivate jäätmete hulk. Suurem osa jäätmeid ladustatakse prügilatesse, kuid selleks sobivat maad jääb järjest vähemaks ning jäätmete töötlemiseks otsistakse uusi võimalusi. ...