Show simple item record

dc.contributor.advisorOmel, Raul
dc.contributor.authorJoost, Kristel
dc.date.accessioned2015-06-08T10:12:18Z
dc.date.available2015-06-08T10:12:18Z
dc.date.issued2015
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/2375
dc.description.abstractKuna töövõimetuspensionäride osakaal kogu Eesti rahvastikust on pidevalt kasvand ja nendele tehtavate kulutuste summa üha suurenenud, siis peab tõdema, et Eesti praegune töövõimetussüsteem on jätkusuutmatu. Vananev rahvastik ja tööealiste inimeste arvu vähenemine on tinginud olukorra, kus kõik inimesed on tööturul nõutud ja vajalikud. 19.11.2014. võeti Eestis vastu Töövõimetoetuse seadus, mis jõustub 01.01.2016.Antud seaduse eesmärgiks on suurendada töövõimekaoga inimeste tööhõivet, aidates neid töö leidmisel ja hoidmisel. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida tööandja otsust ning seda mõjutavaid tegureid töövõimekaoga inimeste palkamisel ning käsitleda põhjalikumalt kehtiva seadusandluse ja selle oodatava muutumise mõju. Töövõimekaoga või puuetega inimest arv Eestis on pidevalt kasvanud. Kui 2008. aastal oli Eestis 79,4 tuhat töövõimekaoga või puuetega inimest siis 2013. aastaks oli see arv tõusnud 106,3 tuhandele. Nendest 106,3 tuhandest inimesest käis tööl 51,8 tuhat inimest. Antud aastal oli töövõimekaoga või puuetega inimeste hulgas tööhõive määr 41,4 % ja töötuse määr 15,1 %. Kuna töövõimekaoga inimeste hulgas on pidevalt kasvamas töötute ja mitteaktiivsete arv siis on väga oluline uurida neid tegureid, mis mõjutavad töövõimekaoga inimeste palkamist. Uurimiseesmärgi täitmiseks kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit, mille käigus viidi läbi 6 intervjuud Eesti ettevõtete esindajatega. Intervjuude käigus selgusid põhilised tegurid, mis mõjutavad töövõimekaoga inimeste palkamist. Töövõimekaoga inimeste palkamist mõjutavad kõige enam: töövõime ulatus või puude raskusaste, ettevõtte tegevusvaldkond, riigi poolt pakutavad toetused ja soodustused ning seadusest tulenevad regulatsioonid. Kuigi kõik ettevõtted leidsid, et Töövõimetoetuse seadus on läbimõeldum ning tööandja ja töötaja nõudmistega rohkem arvestav, võib siiski väita, et tänasel päeval ei suuda riigipoolsed soodustused kompenseerida tööandjale vähe produktiivsemaid töötajaid.EST
dc.description.abstractSince the proportion of persons receiving pension for incapacity for work has grown steadily in the Estonian population and the sum of expenses made on them has continued to rise, one must conclude that the current Estonian system for pensions for incapacity for work is unsustainable. An aging population and the reduction of employment-to-population ratio has created a situation where all persons are needed and in demand in the labor market. On November 19, 2014, Estonia passed the Work Ability Allowance Act that enters into force on January 1, 2016. The goal of this act is to increase employment among persons with loss of capacity for work, helping them to find and retain employment, and to generally guarantee the financial sustainability of the system of incapacity for work as a whole. The aim of the current bachelor thesis is to analyse the employer’s decision on employing people with the loss of working capacity, and the factors, which influence it. Besides that, cover profoundly the legislation in force and its expected altering impact on the topic. The number of persons with loss of incapacity for work or with disabilities has steadily grown in Estonia. While in 2008 this figure was 79.4 thousand, by 2013 the number had risen to 106.3 thousand. A total of 51.8 thousand persons of these 106.3 thousand were employed. Since the rate of unemployed and inactive persons is constantly growing among those with loss of capacity for work, it is imperative to study the factors that affect the hiring of persons with loss of capacity for work. In order to fulfill the research goal, the author uses a qualitative research method through which 6 interviews were carried out with representatives of Estonian companies. The interviews determined the main factors that affect hiring of persons with loss of capacity for work. The most prevalent such factors are: extent of capacity for work or severity of disability; the company’s field of activity; supports and concessions granted by the state; and legal regulations. Although all entrepreneurs found that the Work Ability Allowance Act is more nuanced in its approach and considers better the demands of both the employer and the employee, one can still claim that today the state-side concessions cannot compensate the less productive employees for the employer.EN
dc.subjecttöövõimetusEST
dc.subjectpuuetega inimesedEST
dc.subjectpuuetega töötajadEST
dc.subjecttööjõudEST
dc.subjecttööhõiveEST
dc.subjecttöövõimeEST
dc.subjecttoetusedEST
dc.subjectseadusedEST
dc.subjecttööturgEST
dc.subjectEestiEST
dc.subjectbakalaureusetöödEST
dc.titleTöövõime kaoga inimeste palkamineen_US
dc.title.alternativeRecruitment of Disabled Peopleen_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2015-06-12


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.