Show simple item record

dc.contributor.advisorLemsalu, Katrin
dc.contributor.authorMusting, Merlyn
dc.date.accessioned2015-06-08T09:30:23Z
dc.date.available2015-06-08T09:30:23Z
dc.date.issued2015
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/2366
dc.description.abstractEesti rõivatööstuses tegutseb rohkem kui 400 ettevõtet ning tööstussektor pakub tööd ca 6000 inimesele. Suuremad rõivatööstuse ettevõtted on töörõivaste tootja OÜ PVMP-Ex Haapsalus, AS Baltika ja lasterõivaste tootja OÜ Lenne Tallinnas ning Tartu ettevõtted AS Sangar ja AS Ilves-Extra. Ettevõtte AS Sangar on üks suurimaid rõivatööstusi Eestis. Töös antakse ülevaade AS Sangari konkurentsivõimest aastatel 2006-2013. Samuti uuritakse AS Sangari sisemist kokurentsivõimet tootlikkuse ja rentaablusnäitajate kaudu, ning võrreldakse neid kogu rõivatootmise ettevõttete ja Eesti keskmisega. Rentaabluse suhtarvud väljendatakse protsentides. Käibe puhasrentaablus iseloomustab ettevõtete kulude taset ning puhaskasumi tasuvust käibest. Iseloomustab ka seda, kuidas ettevõtte on oma kulusid suutnud juhtida. Müügikäibe puhasrentaablus on olnud aastal 2007 AS Sangaril kõige suurem, kus ettevõte sai 9,1 senti kasumit igalt müügitulu eurolt. Aastal 2012 oli AS Sangari müügikäibe puhasrentaablus 7,05 senti, võrreldes aastaga 2013 oli see 1,91 sendi võrra suurem. Rõivatootmise keskmine teenis aastal 2012 kõige enam kasumit, milleks oli 7,9 senti. Eesti keskmine ületab aga 2013. a kõigi tegevusalade müügikäibe puhasrentaablust, teenides 6,9 senti kasumit. Aastal 2013 on AS Sangari müügikäibe puhasrentaablus 5,14 senti, jäädes alla nii rõivatootmise, kui ka Eesti keskmisele. Varade puhasrentaablus näitab, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma ressursse ning igat ettevõttesse paigutatud euro taset ehk mitme sendi eest toob kasumit iga investeeritud euro. Aastal 2013 on kõige enam kasumit teeninud Eesti keskmine tegevusala, teenides 7,3 senti kasumit iga investeeritud euro kohta. AS Sangar teenis aastal 2013. a 7,2 senti kasumit investeeritud euro kohta. Omakapitali tulukuse alusel hinnatakse raha paigutamise otstarbekust ettevõttesse. Omakapitali tulukuse näitaja alumine piir oleneb aktsionäride nõutavast tulunormist. Kindlustades aktsiaomanikule tasuva dividendide taseme tulevikus, suhteliselt madala inflatsioonitaseme korral peab omakapitali tulukus olema vähemalt 15%. AS Sangari omakapitali rentaabluse näitaja on aastaks 2013 vähenenud 12,42%-lt 8,50%-ni võrreldes aastaga 2012. Eesti keskmistes ettevõtetes on olnud omakapitali puhasrentaablus ligi 11%. Rõivatootmiste keskmises on näitajad samuti aastaks 2013 vähenenud 18,46%-lt 10,72%-ni võrreldes aastaga 2012. Varade tootlikkus ehk koguvara käibesiduvus näitab, mitu eurot müügitulu saadi iga varasse investeeritud euro kohta. Aastal 2013 sai AS Sangar kõige rohkem müügitulu 1,39 eurot iga varasse paigutatu euro kohta. Aastal 2012 saadi müügitulu 1,46 eurot, mis on 0,07 euro senti rohkem kui eelmisel aastal. Aastal 2013 jäi rõivatootmise keskmine aga AS Sangarile alla, teenides müügitulu 1,37 eurot, mis on 0,02 euro senti vähem. Tööjõu tootlikkus näitab, mitu eurot müügitulu teenis ettevõtte töötaja kohta. AS Sangar teenis müügitulu töötaja kohta kõige enam aastal 2013, kus selleks kujunes 22 014 eurot. Kulude tootlikkus näitab, mitu eurot müügitulu saadi iga kulutatud euro kohta. Aastal 2013 sai müügitulu kõige enam AS Sangar, kus selleks kujunes 1,05 eurot. Tööjõukulu ühe töötaja kohta kuus, mis näitab tööjõukulusid ühe töötaja kohta kuus. Aastast 2010 on AS Sangari tööjõukulud iga aastaga suurenenud, ületades ka rõivatootmise keskmise näitajad. Rõivatootmise keskmisel on kõige väiksemad tööjõukulud olnud aastal 2006. Viimaste aastatega on aga rõivatoomise keskmine jäänud stabiilsele joonele tööjõukulude poolest. Eesti keskmine ületab nii AS Sangari, kui ka rõivatootmise keskmist oma näitajate poolest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tootlikkuse näitajad on olnud tasuvad, samuti rentaablusnäitajad, kuigi need on olnud madald. AS Sangar konkurentsipositsioon, võrreldes konkureerivate ettevõtetega seisuga (17 ettevõtet) 31.12.2013 ning selleks kasutatakse Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt väljatöötatud metoodikat. Metoodikaga selgitatakse välja AS Sangari positsioon konkurentsivõime edetabelis. Konkurentsivõime edetabelist on näha, et ettevõtte AS Sangar asub aastal 2013 edetabelis teisel kohal. Edetabelit juhib ettevõtte AS Triest-Val, kes sai kokku 7,02 punkti, mis ületab AS Sangarit peaaegu kahekordselt. AS Sangar sai kokku 4,19 punkti. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ettevõte AS Sangari sisemine konkurentsivõime oli küll langenud, võrreldes teiste tegevusalade keskmistega, kuid AS Sangar oli konkurentsivõimeline ettevõte ning suudab konkureerida teiste ettevõtetega. AS Sangari positsioon teiste samasuguste ettevõtete ees oli kõrge, mis näitab, et ettevõtte oli konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik.EST
dc.description.abstractIn the Estonian industrial sector there are more than 400 companies in the clothing industry and they provide employment for about 6000 people. The larger companies in the workwear clothing industry are PVMP- Ex Llc. in Haapsalu, Baltika Ltd. and children's clothing manufacturer Lenne Llc. in Tallinn, Sangar Ltd. and Ilves-Extra Ltd in Tartu. Sangar Ltd. is one of the biggest manufactorers in Estonian clothing industry. This final thesis gives an overview of the company's competitiveness between 2006-2013. It explores the inner competitiveness of the company's productivity and profit margins and compared them to the entire garment manufacturing companies and the Estonian average.EN
dc.subjectkonkurentsivõimeEST
dc.subjectanalüüsEST
dc.subjecttootlusEST
dc.subjectrentaablusEST
dc.subjectAS SangarEST
dc.subjectbakalaureusetöödEST
dc.titleKonkurentsivõime analüüs AS Sangar aastatel 2006-2013en_US
dc.title.alternativeAnalysis of the competitiveness of Ltd Sangar in 2006-2013en_US
dc.typeThesisen_US
dc.date.defensed2015-06-11


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record


DSpace software copyright © 2002-2015  DuraSpace
All items in EMU digital archive DSpace are protected by original copyright, with all rights reserved, unless otherwise indicated.