Show simple item record

dc.contributor.advisorSats, Andres
dc.contributor.advisorJurtšenko, Sergei
dc.contributor.advisorNõmm, Vaimi
dc.contributor.authorLutter, Liis
dc.date.accessioned2015-06-03T06:29:45Z
dc.date.available2015-06-03T06:29:45Z
dc.date.issued2015
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10492/2324
dc.description.abstractMagistritöö eesmärgiks oli uurida eesti punase karja veiste ternespiima rasvhappelise koostise muutuste dünaamikat triatsüülglütseroolides nelja poegimisjärgse lüpsi jooksul. Selleks uuriti kaheksateistkümne Eesti Maaülikooli Märja katsefarmi punast tõugu veiste 1.-4. lüpsikorra ternespiimasid (71 proovi). Ternespiima triatsüülglütseroolide rasvhappelise koostise määramiseks sulatati külmutatud ternespiimaproovid. Rasva ekstraheerimine viidi läbi modifitseeritud Folch’i protseduuriga, kasutades ekstraheerimisel diklorometaani:metanooli lahust (2:1, vol/vol). Gaaskromatograafilised analüüsid teostati rasvhapete metüülestrite analüüsimisel gaaskromatograafiga Agilent 7890A (kapillaarkolonn HP-88: 100 m x 0,25 mm x 0,25 μm). Igast analüüsitud proovist identifitseeriti vähemalt 32 rasvhapet. Proovides enam leidunud rasvhapete sisaldused olid sarnased kirjanduse uuringu käigus leitud andmetega. Samas täheldati varieeruvust üksikisendite, lüpsikorra ning laktatsiooninumbri vahel. Katsetulemuste põhjal leiti, et laktatsiooninumber mõjutab kõikide rasvhapete klasside sisaldust. Erinevate rasvhapete klasside sisalduse uurimisel ilmnes, et küllastunud rasvhapete sisaldus on ternespiimas madalam kui tavapiimas. Küllastunud rasvhapete kontsentratsioon ei tõusnud 48 h möödumisel poegimisest. Nimetatud perioodil püsis küllastunud rasvhapete sisaldus stabiilsena või langes järk-järgult lüpside lõikes. Küllastunud rasvhapete kontsentratsioon oli mõjutatud palmitiin-, müristiin- ja steariinhappe sisaldusest. Nimetatud rasvhapete suurt varieeruvust võib seostada farmispetsiifiliste teguritega, nt. söötmis- ja pidamistingimustega ning keharasva mobilisatsiooniga. Lähtudes, et ligikaudu 50% C16:0 rasvhapetest ja kõik ≥ C18:0 rasvhapped on pärit söötadest või kudede varurasvadest. Küllastunud rasvhapete sisalduse alanemisega kaasnes küllastumata, s.o. monoküllastumata, rasvhapete kontsentratsiooni suurenemine ternespiimas. Monoküllastumata rasvhapete sisalduse varieeruvus erinevate loomade ja lüpside lõikes oli mõjutatud C18:1n9, C16:1n9 ja C14:1n5 sisaldusest, mis olid peamiseid monoküllastumata rasvhappeid ternespiimas. Ternespiim sisaldas 24 h ja 48 h möödumisel poegimisest monoküllastumata rasvhappeid vastavalt 22,65% ja 25,83%, mis on mõnevõrra madalam kirjanduses avaldatuga. Erinevused, mis esinevad kirjandusandmetega, võivad tuleneda tõust, söötmis- ja pidamistingimustest ning esma- ja mitmekordselt poegijate arvust valimis. Võrreldes monoküllastumata rasvhapetega oli polüküllastamata rasvhapete sisaldus oluliselt madalam. Polüküllastumata rasvhapete madalamat kontsentratsiooni võib seostada lipiidide ulatusliku biohüdrogenatsiooniga vatsas. Keskmiselt ligikaudu 1,9% rasvhapetest ternespiimas olid trans-rasvhapped ühe või kahe trans-kaksiksidemega. Peamine trans-18:1 isomeer oli trans-18:1n9 (t9), mille sisaldus varieerus 1. lüpsi ternespiimades vahemikus 0,48-1,48%. Trans-rasvhapete sisaldus oli kõige madalam 1. lüpsikorra proovides. Järgnevate lüpside ternespiimades leiab aset järk-järguline kasv. Äärmiselt suur varieeruvus trans-isomeeride sisalduses on seletatav eelkõige muutuva trans-10 ja trans-11 asendiisomeeride kontsentratsiooniga. Üksikute rasvhapete identifitseerimisel ternespiimaproovidest ilmnes, et 32 rasvhappest 12 rasvhappe sisaldus oli kõrgem kui 1%. Nendeks rasvhapeteks olid või-, kaproon-, kaprüül-, kapriin-, lauriin-, müristiin-, mürist-oleiin-, palmitiin-, palmit-oleiin-, steariin-, oleiin- ja linoolhape. Võrdluseks, tavapiimast tuvastatud 400 rasvhappest on identifitseeritud 15 rasvhappe kontsentratsioon kõrgem kui 1%. Magistritöö teiseks eesmärgiks oli hinnata AOAC 969.33 metoodika sobivust ternespiima rasvhappelise koostise määramiseks. Metoodika katsete läbiviimisel kasutati Märja katsefarmi holsteini-friisi tõugu veiste 1.-4. lüpsikorra ternespiimasid (39 proovi). Metoodika hõlmas endas rasva ekstraheerimist ja derivatsioon, mille käigus rasvhapped esterfitseeriti happelise katalüsaatoriga boor trifluoriid (BF3). Saadud rasvhapete metüülestreid analüüsiti gaaskromatograafiga Varian 3900 (kapillaarkolonn DB-FFAP: 30 m x 0,53 mm x 0,50 μm). Mõõtmistulemuste kokkulangevust hinnati kirjandusandmete ja EPK tõugu veiste ternespiima rasvhappelise koostise analüüsimisel saadud tulemustega. Metoodika katsetulemustest ilmnes, et rasvhapete metüülestrite lahutamisefektiivsus on mõjutatud lisaks analüütide keemistäppidele ja molaarmassidele ka kolonni pikkusest ja statsionaarse faasi polaarsusest. Kapillaarkolonn DB-FFP sobib lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapete lahutamiseks, kuid mitte rasvhapete isomeeride (cis-trans) lahutamiseks. Retentsiooniaegade alusel identifitseeriti kümne rasvhappe olemasolu ja kontsentratsioon analüüsitud proovides. Nendeks rasvhapeteks olid C8:0, C10:0, C12:0, C14:0, C14:1n5; C16:0, C16:1n9, C18:0, C18:1n9 (c+t) ning C18:2n6 (c+t). Metoodika katsetulemuste võrdlemisel ilmnes hea kokkulangevus kirjandusandmetega rasvhapete C8:0, C12:0, C14:0, C14:1n5, C16:0 ja C18:1n9 (c+t) suhtes. Ülejäänud rasvhapete sisalduses esines suuremaid erinevusi, mis võisid tuleneda loomade individuaalsetest iseärasustest, söötmis- ja pidamistingimustest, tõust, laktatsiooninumbrist jne. Lisaks võis rasvahapete cis-trans summa olla mõjutatud kolonni lahutamisefektiivsusest. Enamike tulemuste väga hea kokkulangevuse tõttu kirjandusega võib väita, et AOAC 969.33 metoodika sobib ternespiima rasvhappelise koostise uurimiseks.est
dc.description.abstractBovine colostrum consists fat in considerable concentration. Despite the fact, that fat is important for its nutritional value and also for its role in protecting new-born calf against microbial infections, only a few studies have focused on the triacylglycerols (TAGs) composition of colostrum, which is rather different from extensively studied normal milk fat TAGs. The physical properties of milk fat are dependent on the chemical composition and structure of fatty acids present in the constitution of TAGs. Therefore, the efficiency of the separation processes applied to processing of colostrum is directly dependent on its fatty acid composition. The fatty acid composition has also important effects on the taste, consistency and preservation of the fat-rich colostrum products. The objective of the master thesis was to investigate the dynamics of the fatty acid composition in Estonian Red cattle colostrum TAGs during four postpartum milking. To determine the fatty acid composition of colostrum TAGs, total lipid was extracted from each colostrum sample by a modified Folch (1957) procedure using dichloromethane : methanol (2:1, vol/vol). The fatty acid composition of TAG was assessed on an Agilent 7890A gas chromatograph as fatty acid methyl esters. At least 32 different fatty acids were identified from each analysed sample. The second part of the work was to assess the suitability of the AOAC 969.33 method to study the fatty acid composition of colostrum. The methodology included the separation and derivation of fat, where fatty acids were liberated and esterified in presence of catalyst boron trifluorid. The prepared fatty acid metyl esters were dissolved in heptane and analysed by gas chromatography using Varian 3900 gas chromatograph. The results of the study indicate that fatty acid composition changes during postpartum timeline and also differs between individuals and according to the number of lactation. It turned out that all fatty acid classes are influenced by lactation number. Compared with normal milk fat TAGs, colostrum TAGs contain higher levels of saturated fatty acids like mystiric acid, palmitic acid and lauric acid. In contrast, the levels of butyric acid and stearic acid were found to be increasing significantly after calving. In bovine colostrum the concentration of monounsaturated fatty acids were higher than polyunsaturated fatty acids. The content of monounsaturated fatty acids were quite variable. Most of the unsaturated fatty acids were monoenoic acids, primarly C18:1n9, C16:1n9 and C14:1n5. Also it was noticed that there were no considerable changes in minor compounds such as trans fatty acids, including CLA, during postpartum timeline. About 1.9% of trans fatty acids were with one or two double bounds. The main trans isomer was trans-C18:1n9, which content ranged from 0,48% to 1,48% in the first postpartum milking. The results of the methology verification experiment indicated that AOAC 969.33 is suitable for analyzing the fatty acid composition of colostrum.eng
dc.subjectveisetõudEST
dc.subjectternespiimEST
dc.subjectpiimarasvadEST
dc.subjectrasvhappedEST
dc.subjectkoostisEST
dc.subjectgaasikromatograafiaEST
dc.subjectmeetodidEST
dc.subjectmagistritöödEST
dc.titleVeise ternespiima rasvhappelise koostise määramine gaaskromatograafiliseltest
dc.title.alternativeThe determination of the fatty acid composition of bovine colostrum by gas chromatographyeng
dc.typeMaster Thesis
dc.date.defensed2015-06-05


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record